suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks (Planeerimisseadus §7 lõige 2). Maakonnaplaneeringu ülesanded: 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine
abstraktsed. Menetlus- eelnõu, avalik väljapanek ja avalik arutelu, arvamused ei pruugi palju mõjutada, kooskõlast ministeeriumidega, KOV liitudega, uuesti väljapanek, arvamused, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kehtetuks tunnistamiseks tuleb kehtestada uus. MAAKONNAPLANEERING- v.a. territoriaalmeri, puudutab sisemaad, järve ja jõgesid. Täpsustab riigi huve, tasakaalustab riiklikke ja kohalikke huve, võib kehtestada teemaplaneeringuna. Kõik asjad, kus on vaja riiklikku huvi kohapeal paika panna (nt riigikaitse, kultuuripärand säilit jne). Alagatab Vabariigi Valitsus, esmalt lähteseisukohad, keskkonnamõjude hindamise lähtesesiukohad, koostöö kõigi riigitasandite, naabermaakondade, huvi avaldanud isikud. Maakonnaplaneering peab pm alati olemas olema, avalik väljapanek, avalik arutelu keskkonnamõjude hindamine, rahandusministri poolt veetakse planeering vastu siis uuesti väljapanekule, arvamused arutelu,
raudteed, maanteed, elektriliinid) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele , mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine. Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu võib koostada:mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; teemaplaneeringuna kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks. 9. Mille poolest erinevad maakonna- ja üldplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete, suundumuste ja üldiste ehitus- ja kasutustingimuste määratlemine; 2) riigi, regionaalse ja kohaliku arengu analüüs; 3) regionaalse arengu vajaduse kujundamine; 4) asustuse arengu suundumuste määratlemine maakonnas; 5) rohevõrgustiku kajastamine ja toimimist tagavate meetmete kavandamine;
(3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] § 7. Maakonnaplaneering (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) avalikele veekogudele. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on: [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine;
6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teemaplaneeringutest. Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Näited: 1999. maakonna teemaplaneering "Asustust ja maakasutust suunavad kktingimused". "Roheline võrgustik" ja "Väärtuslikud maastikud"- olulisemad teemad. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. 1) transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate
määramine; 11) üldplaneeringu koostamiseks suuniste andmine; 12) muude üleriigilisest planeeringust tulenevate või käesolevas lõikes nimetatud teemadega seonduvate ülesannete lahendamine. Maakonnaplaneering (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesmärkidele. Üldplaneeringu ülesanded on: 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal-majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub;
annaabi.ee 
