3. Hiina 55,7 4. Hispaania 52,7 5. Itaalia 43,6 6. ÜK 28,1 7. Türgi 27,0 8. Saksamaa 26,9 9. Malaisia 24,6 10. Mehhiko 22,4 TURISMILIIGID Turismi liigitakse reisi eesmärgil Puhketurism Kultuuriturism Meelelahutusturism teemaparkide külastamine Kruiisireis TallinnRootsiTallinn MÕJU KESKKONNALE Eri paigas mõjub Turism keskkonnale erinevalt. Positiivselt :: Ajalooliste objektide restaureerimine, parkide rajamine, valgustatud ja asfalteeritud kergteed. Negatiivselt :: Liikluse tihenemine, infrastruktuuri ülekoormus, suurenevad prügi kogused. Cologne Cathedral and Hohenzollern Bridge TURSIMI MAGENT MEIE SILMIS
TURISMIVORMID Kai-Liis Vesper, MTTp-13 Puhketurism Turist valib endale ise sihtkoha Tasub reisi eest ise Eesmärgiks on: lõõgastuda, argielule vaheldust teha, puhata jne. Reis toimub puhkuseajal või nädalavahetusel. Meelelahutusturism ja kruiisiturism Meelelahutusturism sisaldab endas näiteks teemaparkide külastamist jne. Kruiisiturism on see, kui inimesed reisivad merepiirkondades laevadega, purjekatega. Aegajalt peatutakse eri saartel, kus siis nauditakse päikselist puhkust. Puhketurist Mida ootab puhketurist reisilt? Sooviv psüühiliselt ja füüsiliselt taastuda Puhkaja soovib puhata, lõõgastuda, teha vaheldust tavapärasele elule, nautida erinevaid ravi protsesse jne. Nagu nt: SPA külastust, meres ujumist, erinevad masaazid, nautida maitsvaid sööke ja jooke, pidutseda jne.
Suur Hiina müür jm. Loodusobjektid on näiteks Uluru, Hiidlaste tee, Suur Vallrahu, Lääne-Norra fjordid, V. Rootsmaa Serengeti rahvuspark, jmt. http://www.dksk.org/an-unforgettable-experience-from-hawaiian-tourist-attract Turismi liigid Meelelahutusturism - teemaparkide külastamine. Maailmas on arvukalt teemaparke ja kindla suunitlusega turismi-piirkondi, mis meelitavad kohale inimesi üle maailma. Näiteks Disney World Floridas ja Eurodisneyland Pariisis, Legoland Taanis, Tropical Islands Saksamaal, Heureka Soomes, Astrid Lindgreni maailm Rootsis, Eestis näiteksKruiisireisid. Pokumaa, Vembu- Eriti populaarsed on Tembu maa jt. reisid Kariibi mere piirkonnas, kus
aastal USA-sse 56 miljonit turisti, millega ollakse maailmas kolmandal kohal turistide poolt külastatavate riikide järjestuses. Välisturismi mõju on siiski väike võrreldes USA siseturismiga. USA turismitööstust koondava U.S. Travel Association'i esialgse prognoosi kohaselt tehti USA siseselt kokku 1,21 miljardit reisi. USA siseturismi jaoks on linnadest populaarsemateks sihtkohtadeks New York ja Nevada osariigis asuv Las Vegas ning Floridas asuv erinevate lõbustus- ja teemaparkide poolest tuntud Orlando. Mäetööstus Mäetööstuse osakaal SKT-s ja tööhõives on tagasihoidlik, ulatudes vaid 4 protsendini. Hoolimata olemasolevatest loodusressurssidest, ei ole sageli majanduslikel või ka keskkonnakaitselistel põhjustel nende kaevandamine osutunud võimalikuks, mistõttu tuleb üha suurem osa USA tööstuse jaoks vajalikust toorainest importida. Siiski on USA maailmaturul oluline raua-, vase-, tina- ja niklimaagi tootja, samuti on USA-s suured hõbeda- ja kullavarud
tuleb pakkuda mitmekülgseid ja eri kategooria tegevusi (sport, etendus, simulaator jne.). Lisaks atraktsioonile endale lisavad muud teenused (toitlustus, suveniirimüük, majutusteenus) atraktsioonile märkimisväärselt tulusust. Näiteks teemapargis ,,Six Flags" moodustas 2005. aastal 55% kogusissetulekust sissepääsupiletid, 45% muud teenused. (Dzeng, Lee 2007: 3-4) Walt Disney loominguline juht Barry Braverman rääkis juba 2000. aastal kiirete muutuste ajast teemaparkide turul. Temaatilisi atraktsioone ja atmosfääri pakuvad üha enam ka teised teenusepakkujad, mis tekitab turul konkurentsisituatsiooni ja teemaparkide arendajad peavad senisest enam pingutama. Braverman rõhutas, et muutustega kohanemiseks ja konkurentsis püsimiseks on vaja mõista teemapargi põhilist missiooni. Nii saab kergemini määratleda konkurente, muutuste keskel 7 teemapargi identiteeti säilitada ja areneda mööda kindlat sihti edasi
tarbides rahuldab vaid talle ettekirjutatud ja mittetõelisi vajadusi, siis kaks viimast lähenemist rõhutavad pigem inimese vabadusi ja tahet omada midagi, kuuluda kuhugi ning saada sellest otsene heaolutunne. · Disniseerimine. (Bryman, 2004 Disneyisation). Disniseerimise aspektid: tematiseerimine (theming), hübriidne tarbimine (hybrid consumption), emotsionaalne tööjõud (emotional labour), kontroll/järelevalve (control/surveillance). Disniseerimine ei tähenda mitte teemaparkide laialdasemat levikut, vaid protsessi, mille puhul ühiskonna sektorid võtavad üha enam üle põhimõtted, mille alusel Disney teemapargid töötavad. Mõiste viitab sellele, et reaalses maailmas toimuv on üha enam hakanud meenutama Disney teemaparki. Disniseerimine on tihedalt seotud tarbimisega ning suur osa tarbimist pakkuvatest institutsioonidest hotellid, restoranid, kaubanduskeskused on disniseerimisest läbi imbunud
annaabi.ee 
