jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat süüvimist leidvad motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd, kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala "Hea valitseja", mis on huvitav ka selle poolest, et Tammsaare kasutab
Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes" sisse Tammsaare loomingule omased ja hiljem aina põhjalikumat süüvimist leidvad motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd, kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut, sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetustes. Elu Tallinnas ja töö ühiskonnatundlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus, tuues sisse linnamiljöö ja revolutsiooniõhustiku kujutamise. Esimene novell, mille Tammsaare Tallinnas kirjutas, oli "Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud "Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus "Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katsetas ka 8 poliitilise satiiri kirjutamist (vrdl Vilde "Kaak"), õnnetunuimaks paroodiaks peetakse 1907.
Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Anton Hansen Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt. ,,Vanades ja noortes" tulevad sisse Tammsaare loomingult omased ja hiljem aina põhjalikumalt süüvimist leidnud motiivid: õigus, noorus, surm ja sünd , kannatus. Järgneva paari aasta jooksul kirjutas Tammsaare väga vähe ilukirjanduslikku loomingut ,sest põhienergia kirjutamiseks võttis töö ajalehetoimetuses. Elu Tallinnas ja töö ühiskondlikes lehtedes tingisid ka teemamuutusi loomingus , tuues sisse linnamiljöö jarevolutsiooniõhustiku kujunemise. Esimene novell , mille Tammsaare Tallinnas kirjutas , oli ,,Lehekandja nr 17", mis on otseselt seotud ,,Teataja" toimetusega. Kõige poliitilisem on revolutsiooniteemaline jutustus ,,Raha-auk", mis ilmus 1907. aastal. Tammsaare katkestas ka poliitilise satiiri kirjutamist , õnnestunuimaks paroodiaks peetakse 1907. aastal ilmunud pala ,,Hea valitseja", mis on huvitav ka selle
18.sajandi lõpus hävitada ära vana ja ehitada midagi uut. Victor Hugo mõistis et nii see kunagi ei ole: siiani ei ole olnud nii et vana on täiesti ära lammutatud ja täiest uus asemele ehitatud. Hugo oligi see kes oli selle vana endasse alles jätnud. Kunstis on alati olemas olnud traditsioon millest lahti ei saa. Hugo teosed jäävad ortodoksaalsest romantilisest laadist kaugele. Romantismis on kõige rohkem teemamuutusi, vorm on säilinud. Romantismi ees jäävad rütmilised katsetused alles: nt tuleb Wordsworth tagasi soneti juurde. Tüüpiliselt romantiline luule ei ole kogu ajastu luule, seal on seda teist ja kolmandat. Hugo on autor kes elab 83aastat mis oli 19.sajandil pikk aeg elamiseks. Ta jõuab kaasa minna tolleaegsete arvutute vooludega mis siis olid Prantsusmaal. Ta oli jõuline ja tegus ning kirjutas oma viimaste eluaastateni.