Välismaailma teemadest räägitakse seal vähem ja siis on need ka sellised `'Hiinas sündis haruldane panda'' stiilis. Pole eraldi spordiosa, nagu on AK-s Õhtulehe ja Postimehe võrdlus Õhtulehe teemad on sageli väga isiklikku laadi ja kalduvad kollase ajakirjanduse poole. Mingeid lisalehti tal vahel pole, kuid on päevane telekava, eraldi spordiuudised, meelelahutus, Eesti ja välismaa uudised. Postimehe vahel on mitmed lisad . TArtu postimees, teemaleht, nt. ka K-Rauta reklaam- kataloog. Pole liigselt seltskonnamelu kajastamist. Väga tähtsa riigisisesed teemad ühtivad(nt. Varvara matused, Kaia Kanepi treeneri lahkumine), kui väiksemad artiklid on mõlemas ajalehes küll täiesti erinevad.
hetk mingis protsessis. Kuna muutusi on võimatu peatada, tundub jätkusuutlikkus üsna vastuoluline – kuidas saab muutuda mitte muutudes? Eestis on selles kontekstis kasutusel sõna „säästlik“, mis erineb mõistest „jätkusuutlik“ ja tähendab kokkuhoidu. Kui nt loodusressursside kasutuses on säästlikkusel selge sisu, siis inimarengu tähenduses on kokkuhoiu rõhutamine harituse või tervise vallas üsna pentsik, samuti majanduse eri tahkudes.“ (Riigikogu kantselei teemaleht „Jätkusuutlik areng“ 2014) Keskkonnaministeeriumi koduleht: Säästev areng on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. 5 Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Eesti säästva arengu eesmärgid aastani 2030 on strateegias Säästev Eesti 21 järgmised:
Noorte pikaajalise töötuse põhjusi tuleb otsida kiire majanduskasvu aastatest, kui kinnisvarabuumi käigus laienes ehitussektor ja tööle võeti hulgaliselt ilma erialase hariduseta noori töötajaid. Majanduskriisi puhkedes tõmbus ehitussektor taas kokku ning kiiresti tekkinud töökohad kadusid sama tempokalt. Nüüd on erialaste oskusteta vabanenud tööjõul suuri raskusi endale rakenduse leidmisega. Allikas: Marksoo, Ü. Pikaajalised töötud Eesti tööturul. Sotsiaalministeerium. Teemaleht 5/2010 Seoses sündivuse langusega 1990. aastast on Eesti tööealise elanikkonna arv aastaaastalt vähenenud. Seega tööjõu pakkumine lähiaastatel väheneb. Eesti Panga prognoosi kohaselt väheneb tööealine rahvastik Eestis 2015. aastaks ligikaudu 45 000 inimese võrra. Seega on üks võimalus hõive puudujääki kompenseerida teistest riikidest töötajate sissetoomisega. Samas sarnaselt Eestile kahaneb tööealine elanikkond ka enamikus teistes Euroopa riikides ja
töötus aina tõusu teel. KASUTATUD KIRJANDUS (1) Aivi Sirp. 1997. Noortel on Eestis raske tööd leida -- [WWW] URL http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=6449 (23.07.1997) (2) Tsahkna: praktikavõimalused annavad noortele tööjõuturul võimaluse -- [WWW] URL http://uuseesti.ee/6224 (2009) (3) Elevant L., Visamaa K. 2006. NOORED ja TÖÖTURG: noorsootöö vaatenurgast -- [WWW] URL www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4593 (4) EV Sotsiaalministeerium, 2006. Teemaleht: Sotsiaalministeeriumi toimetised nr5/2006. Tööturu riskirühmad : noored töötud. Tallinn. ISSN. (5) Meelika Jürisaar. 2009. Majanduskriis seab noorte tööhõive keerulisse olukorda -- [WWW] URL http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/article_id-3277 (19.02.2009) (6) Merilin Kruuse. 2009. Tööpuudus on kõige karmimalt jõudnud noorteni -- [WWW] URL http://www.epl.ee/artikkel/479202 (01.10.2009) (7) Venesaar U., Maldre R. 2001
Tallinn. „Valgus“ 1987 Valk, U. Eesti sood. Tallinn, Valgus 1988 5. Kergkruus kodus ja aias. Fibo tootekataloog 6. Kriipsalu, M. Jäätmeraamat. „Ehitame“ kirjastus 2001 7. Kriipsalu, M., EMÜ Veemajanduse osakond. Kompostimine. Käsikirjalised seminarimaterjalid. Tallinn,18.04.2008 8. Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Eesti Vabariigi põllumajandusministeeriumi õppe-metoodikakabiinet, Tallinn 1994 9. Kähr, A. Kompostides saad rammusat aiamulda. Postimehe teemaleht „Sügis aias“, 06.09.2011 10. Kärblane, H. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Eesti vabariigi põllumajandusministeerium. Tallinn 1996 11. Tarang, T. Peremehe parem käsi. Farm Plant Eesti (teatmik) Tuul, K. Linnahaljastus: avalike alade kujundamise ja ehitamise käsiraamat. Atlex, Tartu 2009 12. Viherympäristöliitto ry, Julkaisu 31. Viheralueiden kasvualustat. Helsinki 2004 13. www.e-weber.ee 14. Nodic Cement, koduleht 15. Terracottem Eesti Aiaklubi kodukas).
annaabi.ee 
