meestesärk, noorteõhtu, käterätik; b) kindlakskujunenud ühendid - KOKKU, nt vanadekodu, võõrastemaja, HARJUTUS hingedepäev. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega. 4) täiendsõna mingis teises käändes - nt vetelpääste, hädasolija, peataolek, 1. Nädala vahetusel oli vana linnas mitme suguseid kultuuri üritusi. 2. teeleminek. Haljas alale istutati mägi männid. 3. Pisi küsimuste arutamine jäeti koos 2. Omadus-, arv-, ase-, või määrsõna + nimisõna: tavaliselt LAHKU, nt oleku lõpuks. 4. Iga üks pidi koostama lühikese kahe kõne. 5. Vastas maja suur maja, kolm nurka, tol ajal, sel määral; lokkis juuksed avaras taga õues seisid kaks järel kärudega traktorit. 6. Jala käija sai õhtul
nt. Lasteaed, naisterõivad, meestesärk, maadeuurija, meeltesegadus, surnutepüha, teadetebüroo, hingedepäev, teenetemärk, vanadekodu, vanematekogu, võõrastemaja, rahvastepall, saadikutekoda. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. nt. Rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, töötatööline, maatamees, peataolek, peastarvutus, seenelkäik. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad, pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht. nt kokku: ooperi- ja balletiteater, õuna- ja marjaaed, suu- ja sõrataud, hinna-
võõrastemaja. Sageli on mitmuse omastavaga sõnaühendi asemel parem ainsuse omastavaga liitsõna: loengute sari → loengusari, lihaste põletik → lihasepõletik, pisikute kandja → pisikukandja, peitlite komplekt → peitlikomplekt, veoste käive → veosekäive, autode hooldus → autohooldus, marjapõõsaste istikud → marjapõõsaistikud. Näited sõnadest: rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek Omadus-, arv-, asesõna või muutumatu sõna + nimisõna Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast üldiselt lahku: suur maja, rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, kolm nurka, meie maa, meie aja, oma aja, omal ajal, tol ajal, tolle aja, ses suhtes, sel määral. Sama reegli järgi
loengute sari loengusari, lihaste põletik lihasepõletik, pisikute kandja pisikukandja, peitlite komplekt peitlikomplekt, veoste käive veosekäive, autode hooldus autohooldus, marjapõõsaste istikud marjapõõsaistikud. Järgneva nimisõnaga saab kokku kirjutada ka mõnes muus käändes esineva nimisõna, kui selleks on vähemalt üks kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtete all loetletud põhjustest. Nt (raskustega) rindapistmine, ellujäänu, ellusuhtumine, linnasõit, erruminek, teeleminek, seenelkäik, vetelpääste, pinnaltpäästja, reaskülv, hädasolija, peastarvutus, töötatööline, maatamees, peataolek. Kui peasõna juurde kuulub kaks või rohkem omastavalist täiendit, tuleb nende kokku- või lahkukirjutamisel toimida samade eeltoodud reeglite järgi. Nt lahku: elu ja surma küsimus, teaduse ja tehnika päevad; pronks on vase ja tina sulam, nafta ja naftasaaduste eksport, impordi ja ekspordi maht.
annaabi.ee 
