läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristliku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 44. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistul kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega. Läänemeresoomes arusaam, et
mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Mardipäev on novembris ja see kuu on tuntud kui hingedekuu. See on lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 43. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga. Maa all, kalmistu on kui surnute küla. Surnute maailmas elatakse sarnaselt elavate perekondade või sugukondadega.
Mardi- ja kadrisandid kui hingesandid, mardus ,,surmahaldjas" Teekonnamotiiv: sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt, nad on teispoolset päritolu Mardilaulude kuldne kõrend kui taevast ja maad ühendav ilmasammas, köis või sild Laulud kajastavad eelkristlikku kosmilist geograafiat, takistusena veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine, mõnikord tiivad Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistuserohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest 29. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Teispoolsuse kujutelmad läänemeresoome rahvaste folklooris · Surnute asupaik kusagil kaugel - põhja- või läänesuunas, nt soome-karjala: Tuonela, Pohjola, Hiitola (vrd teispoolsuse asukoht jõgede alamjooksul uurali rahvaste mütoloogias; seos veega, nt laevamatused) -
kunstide, maagiliste saladuste ja tehniliste oskuste läte. Muinaspõhjas mütoloogias 9 maailma ja allilmade mitmekesisus. Nt Nifheimr – jäine allmaailm, mida valitseb Loki tütar Hel. Seal oli külmunud jõgi Elivagar ja Hvelgermiri kaev, millest kõik jõed alguse saavad. 28. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalaulud etendavad müüti, mille teekonnakirjelduse aluseks on kujutelm takistusterohkest teispoolsusretkest: võib kuulda, kuidas „Mardid tulnud kaugelt maalt“, mis arvatavasti viitavad teispoolsusele, rännak sealt siia ilma oli pikk ja vaevaline; mardisantide tume ja räpakas välimus viitab nende mitte-just-kõige- rõõmsamale elule teisel pool. Marditamistava ajendiks võib tuua nt hingedeaja, mil eesti rahvakalendris pered ootavad oma lahkunuid koju. Sõna „mardus“ tähendab „surmahaldjat“ ning
annaabi.ee 
