saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. 29. Kiirgusoht ja –ohutus, kiirgusriskide analüüsid - Kiirgushädaolukord on Kiirgusseaduses sätestatud definitsiooni kohaselt avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine. Ennetavad meetmed – Koolitused; Järelevalve; Kiirgusmonitoride soetamine; Kiirgusohutuse riiklik arengukava; Teavituskampaaniad. 30. Radoon, selle levik ja rakendatavad kaitseabinõud - Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu; Tuulutage ruume võimalikult tihti; Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni
perearstikeskuste kaudu. 5. Koolitusvõimaluste pakkumine ja videokoolitusprogrammi turundus toimub e-maili teel. Infovoldikute ja plakatite jagamine on alanud. Internetikanalites on info pidevalt kättesaadav (jooksev töö), Videokoolitus valmistatakse 2014 aasta sügisel ning alates novembrist toimub levitamine. Projekti lõppedes ei lõpe MTÜ Naiste Kriiskodu tegevus, vaid teavituskampaaniad jätkuvad samas vormis. Eeldus on viia info võimalikult paljudeni, e t tekiks ka info levik rahva seas. Jätkub kriisikodu teenuste osutamine uute kokkulepete alusel. Jätkub infomaterjalide levitamine KOV-ide ja meedia kaudu. g) Teenuse hindamise ning arendamise süsteem Teenuste hindamiseks kasutatakse väljatöötatud tagasiside süsteemi, mille alusel tehakse muudatusi üleskerkinud probleemide osas teenuste pakkumisel.
Toimub ka absoluutselt destruktiivset kalastamist tsüaniidi ja korallriffide õhkimisega, mis mitte ainult ei hävita ökosüsteeme vaid mõjutab tohutul hulgal mereliike, kes neist ökosüsteemidest lähemalt või kaudsemalt sõltuvad. Kuna tegemist on suhteliselt vaese piirkonnaga on eelkirjeldatud probleemide leevendamiseks tarvis lisaks kaitsealade loomisele ja hooldamisele sotsiaalse suunitlusega muutusi: alternatiivsed töökohad kohalikele, teavituskampaaniad (sellega tegeleb näiteks ,,Borneo projekt," mis aitab kohalikel loodus-sõbralikke töökohti leida ning ,,shop intelligently" projekt, mis on teadlikkuse tõstmise 11 kampaania, The Tropenbos International Indonesia Programme (TBI Indonesia) mis on jätkusuutliku metsamajandamise projekt, mis erilisi tulemusi küll ei näita,
Jäätmekäitluse hierarhia koosneb viiest astmest, mis on ära toodud joonisel (vt Joonis 1.2). 5 Joonis 1.2 Jäätmekäitluse hierarhia Riigi jäätmekavas 2014-2020 kirjutatakse järgmist ,,Üleriigiline regulaarne teavitus suuremate meediakanalite kaudu on senini olnud ebapiisav. Teadlikkuse tõstmiseks ja säästva käitumismaneeri kinnistamiseks jäätmekäitluses on järjepidevad teavituskampaaniad eri sihtrühmadele äärmiselt vajalikud." JATS-i (jäätmearuandluse infosüsteem) päringu tulemusel saame teada, et 2010. aastal koguti Eestis meditsiinijäätmeid (inimeste või loomade tervishoiu või sellega seotud uuringute käigus tekkinud jäätmed (välja arvatud köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud) (jäätmekood 18)) 2 675 tonni. Samas kui tugineda Tartu haiglate 2010. aasta patsientide arvule ja kokku kogutud meditsiinijäätmete hulgale,
olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi). Nõuetele vastavad prügilad: nt Väätsa, Torma Keskkonnamõju viidud miinimumini ning laienenud on tegevusvaldkonnad: taaskasutatavate jäätmete töötlemine ja vaheladustamine; eelsorditud jäätmetete järelsortimine, pressimine; puidu sorteerimine, purustamine; kompostimine; ehituslammutusjäätmete sortimine; kivide purustamine; ohtlike jäätmete (k.a asbest) kogumine konteinerite rent ja vedu; teavituskampaaniad keskkonnateadlikkuse tõstmiseks (nt vanapaberi kogumine); koolitused, ekskursioonid. Prügila on rajatud vettpidava põhjaga maaalale Prügi tihendatakse õhukeste kihtidena Prügi kaetakse pinnasega Prügilat täidetakse väikeste osade kaupa, vähendamaks vihmale avatud prügikeha pinda Eri liiki prügi eraldi pesadena Lisaks on arendamisel mitmed jäätmekäitlusprojektid, kus enamus tekkinud jäätmemassist suunatakse taaskasutusse: · Masspõletus
4. Torma ehituslammutusjäätmete sortimine; 5. Paikuse kivide purustamine; ohtlike jäätmete (k.a asbest) kogumine; 6. Tallinna ehitusjäätmete konteinerite rent ja vedu; teavituskampaaniad keskkonnateadlikkuse tõstmiseks (nt ladestusala vanapaberi kogumine); koolitused, ekskursioonid. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 5 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 6