3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügavalt psühholoogiline. 4. Bulgakovi 3 teost. V: ,,Valge kaardivägi"; ,,Saatuslikud munad"; ,, Koera süda"; ,,Teatriromaan" 5. ,,Meister ja Margariita" 3 teemat ja müstika, seosed ,,Faustiga" V: 1.Moskva elu satiiriline kujutamine 2. Armastus Meistri ja Margariita elus 3. Jeesus Kristuse kannatustelugu 4. Meistri elueesmärgi otsingud. müstika: segunenud on ajalik ja ajatu seosed: peategelase rahulolu otsingud, kuradi tulek maale, naispeategelaste nimed on sarnased 6. Hesse teemad ja 2 romaani. V: 1. inimese kahestumine 2. sõjavastasus 3. inimese enese otsingud ,,Stepihunt", ,,Klaaspärlimäng", ,, Demian" 7
On kummaline postmodernist-> reaalne ja ebareaalne segamini, et jõuda mõtteni. Raske on eristada tema loomingut ja elulugu. Kirjutab teistmoodi, kriitiliselt, uuenduslikumalt, kirjutab ka tabuteemadel ,,Põgenemine". Pärast seda kaotab oma populaarsuse, kaotas oma töö. Hakkab sahtlisse kirjutama, jääb haigeks. Näidendid: ,,Loika korter", ,,Purpurne saar", ,,Pühameeste sepitsused". Romaanid: ,,Teatriromaan", Oma elu lõpus kirjutas romaani ,,Meister ja Margarita"(avaldakse peale surma, esmalt USAs). Jutustused ,,Koera süda", ,,Saatuslikud munad", ,,Maja nr. 50"
Teose põhjaks on fiktsiooni ja fakti omavaheline suhe ja segunemine. Samamoodi käsitleb ta kõiki poliitilisi sündmuseid, sõjaaega ja järgnevat nõukaaega. Tahab seda tõsist suhet dekonstrueerida, mängulisemat läbi käia vms. Raamatu läbivaks narratiiviks on meie ja nende e diblade vastandus. Rahvusäärmuslaste tõsise eluäsitluse vms tugev kriitika/pilkamine. -1999 „Liblikas“ jämedakoelisuse ja iroonilisuse asemel on pigem nostalgiline suhe. Žanrilt teatriromaan. Mina-jutustaja on statistika lisades esinev fiktiivne kuju August Michelson, paneb ta oma lugu teispoolsusest, pärast surma. Tagasivaatav, melanhoolne ja nostalgiline toon...näitlejate elus ette tulevad asjad jne. Räägib 20ndat draamateatris toimuvast vms. „Liblikaks“ kutsutakse peategelase naist, E.Tetžky’t, kes reaalses elus eksisteerinud nn unustatud tantsija. Realismi ja fantastika segunemine jälle, kuid ilma liialdamata ja mitte absurdne. -2000.a „Rehepapp“
poliitik. Palus ka, et teda Kunstiteatrisse tööle võetaks. Võetigi, töötas seal '30 '36. Püüdis liikuda sobilikes piirides. Tema kirjutatud instseneeringud lõpphead (Gogoli "Surnud hinged", Cervantese "Don Quijote") vene teatri klassika. Muidugi tahtis ta ka ise kirjutada. Nt kirjutas näidendi Moliére'ist, mida mängiti 7 päeva ja siis võeti maha. '36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli Bi enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri
Palus ka, et teda Kunstiteatrisse tööle võetaks. Võetigi, töötas seal '30 '36. Püüdis liikuda sobilikes piirides. Tema kirjutatud instseneeringud lõpphead (Gogoli "Surnud hinged", Cervantese "Don Quijote") vene teatri klassika. Muidugi tahtis ta ka ise kirjutada. Nt kirjutas näidendi Moliére'ist, mida mängiti 7 päeva ja siis võeti maha. '36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel. '29 a oli B alustanud oma peateosega: romaan Saatanast, pealkirja algul ei olnud. '30 põletas käsikirja ära ja alustas uuesti, nüüd juba ka pealkiri "Meister ja Margarita". Päris valmis sai '38 a. Epiloogi kirjutas '40 a. See epiloog oli B-i enda hüvastijätt. Arstina oli ta oma tervislikust seisukorast teadlik kõrge vererõhk, neuroosid, jubedad peavalud, paranoilised häired (ilge surmahirm kallal). 1940 a märtsis suri
annaabi.ee 
