Euroopa teatrikultuur Antiikteater: Tekkis 5. saj. eKr Deus ex machina- jumalik sekkumine Skeene- stseen Orkestra- ringi kujuline suur ala Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmar...
INGLISE RENESSANSITEATER ● Nimi?!?! ● Klass?!?! Elisabethi-aegne dramaturgia ✗Inglise renessansiteatri hiigelaeg langes kokku Elisabeth I valitsusajaga. ✗Pärast Elisabet I surma (1603.a) tulid võimule puritaanid, kes ei olnud teatrisõbralikud. ✗1642 suleti enamus Londoni teatrid, alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. ✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris
Olles nii mastaabilt kui iseloomult otsekui riik riigis, esindab Buenos Aires läbilõikeliselt kontsentreeritud pilti kogu Argentina urbanistlikust elust. Nii tööstuslikult kui kultuuriliselt on see riigi enim arenenud piirkond. Viimast seika silmas pidades nimetavad buenosaireslased end ise porteños (e. sadamaelanikud) ... Muuseume ja kultuuriasutusi on Buenos Aireses sadu. Eriti heal järjel paistab olevat teatrikultuur, sealhulgas vabaõhu- ja tänavaetenduste tava (Teatro Caminito). Maailmakuulsaist teatreist olgu mainitud vähemalt pompöösne ooper - Teatro Colon ja 11-korruseline teatrimaja San Martin, kus töötab kolm omaette truppi. Argentinaski on täes elujõus Ladina- Ameerikale omane karnevalikultuur. Buenos Airese elanikud ise väidavad, et nende karneval on Rio oma järel maailma parim. Siin armastatakse uhkeid ja säravaid kostüüme ja ööklubitaolist glamuuri.
Inglise renessansiaegne dramaturgia võlgneb tänu eelkõige kuninganna Elisabeth I-le, kes draamakirjandust ja poeesiat igati soosis. Asjata ei nimetata renessansiaegset teatrit Inglismaal Elisabethi-aegseks dramaturgia õitsenguks. Pärast kultuurilembese Elisabethi surma 1603. aastal tulid võimule puritaanid, kes polnud sugugi teatrisõbralikud. 1642. aastal suleti kõik Londoni teatrid ja alles 20 aastat hiljem õnnestus need uuesti avada. Ometi oli Elisabeth I ajal õitsenud teatrikultuur tänapäevases mõistes üsna labane, aga kunst, mida neis loodi, oli vaieldamatult suur. See on omapärane vastuolu. Teatud määral aimasid tolleaegsed teatrid oma ehituses järgi kõrtsi õuesid, kust näitemäng teatrisse üle oli kolinud. Ainult näitelava kohal oli natuke rõduräästast (muidu olid teatrid pealt lahtised), etendust võidi anda ainult päeva ajal ning halva ilmaga sadas vihm ja lumi publikule otse kaela. Publiku kohad olid nagu nüüdki põrandal, rõdul ja loozides
Ladina tähestik > kreeka >põhja-semiidi, pärimuslikult foiniikia. Rooma kirik areaal cf. kreeka, slaavi tähestik, rumeenia moldaavia. 19. Millised asjaolud mõjutasid antiikaja kirjandustekstide jõudmist tänapäevani? Tervikuna on jõudnus meieni 31 kreeka tragöödiat, lisaks veel pealkirjad ja fragmendid. Erinevatel ajajärkudel on mõjutanud tekstide edasikandmist oma ajastu suhtumised ja väärtused. 4. saj eKR oli Ateenas elav teatrikultuur (seal ajal kirjutas Aristoteles ka tragöödiateooriat käsitleva teose Poeetika). Aischylos, Sophokles ja Euripides olid kujunenud klassikuteks. Järgmine tähtis etapp Aleksandria filoloogide tegevus tekstide valik, uurimistööd: kujunes kaanon, kuhu kuulusid teatud autorid (teised jäid välja). Aischylos, Sophokles ja Euripides teosed säilinud ka Bütsantsi käsikirjadena teadliku valiku tulemusena säilinud teosed.. Euripideselt leitud ka tekstid papüürusel.
tähelepanu traditsioonilistele ja marginaalsematele teatrivormidele (eesti teatriloo puhul on küll sedastatud, et alates 1960. aastate lõpust eksisteerisid nn. peavooluteater ja avangard sageli koos, ühe ja sama teatriinstitutsiooni raames), sealhulgas meelelahutusteatri suundumustele (võimaliku näitena Eestist võib mainida 1990ndatel lahvatanud muusikalide buumi). Seoses kõrvutusega traditsioon – avangard torkab silma kõnekas paradoks: lääne avangardne teatrikultuur „murdis sisse” mitte eesti pagulasteatrisse, millel olid viimasega kontakteerumiseks alates 1940. aastate teisest poolest olemas otsekui kõik eeldused ja võimalused (pagulasteater jäi aga neist pigem süütult puutumatuks), vaid hoopis 1960.–1970. aastate vahetuse kodu-eesti teatrisse – Evald Hermaküla ja Jaan Toominga uuenduslike lavastuste näol „Vanemuises”. Seejuures jõudis värske ja pöördeline teatrikeel Eestisse mitte niivõrd praktikute vahetu
annaabi.ee 
