Kodanlike mõjude kandajaks ja seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine. Kontrollimatust massist pidi saama
ooper Conradin Kreutzeri "??maja Granadas" ja 1922. aastal esimene ballett L?o Delibes'i "Copp?lia".Esimese eesti ooperi Evald Aava "Vikerlased" esmaettekanne Estonias oli 1928. aastal ning esimene eesti balett Eduard Tubina "Kratt" j?udis lavale 1944. aastal.1944. aasta Tallinna pommitamises h?vis Estonia teatri hoone. Maja taastati 1947. aastal. Teisi teatreid oli ka mujal Eesti linnades.Samuti v?isid inimesed k?ia n? iteringides.Eesti N?itlejate Liit koondas teatriinimesi. 1924.aastal linastus Eestis esimene t?ispikk m?ngufilm ,,Mineviku varjud'', 1930.aastal esimene helifilm ,,Kuld?mblik''.Eesti filmioperaatorid olid tugevad dokumentalistika vallas. Sport 1940.aastal kuulus Eesti Spordi Keskliitu 243 kohalikku seltsi 15 000 sportlasega.Populaarsemad spordialad olid maadlemine, t?stmine, pallim?ngud, kergej?ustik, laskmine.Eestis korraldati palju sportlike pidusid, n?iteks Eesti m?ngud, ja mitmesuguseid maav?istlusi
t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära. Teatrite võistlus ,,Libahundi" mängimisel peaaegu kõik teatrid lavastasid seda, parim lavastus pidi saama Moskvasse dekaadile. 14.06.1941 küüditamine arusaam süsteemi jõhkrusest. 22. juunil algas sõda. Osa teatriinimesi küüditati, osa läks nõukogude tagalasse, seega read hõrenesid oluliselt. Miks esialgu inimesed ei osanud süsteemi kohe läbi näha? Võib-olla see, et vasakpoolne ilmavaade, mis N oli omane, oli ka haritlaskonnale omane. Suhteliselt mõistlikud kultuuritegelased olid juhtpositsioonidel, kuigi tegelikult oli neil vähe võimu. Algselt rahvas seda ei teadnud. Majanduslikud stiimulid. Vähene info stalinismi ja NL tegeliku olukorra kohta.
Sõna". Selle algatajaks ja hingeks oli ajakirjanik Erich Pillikse-Laidsaar. Igal kolmapäeval alates 4. juunist 1945 oli see laagris oodatud sündmuseks. Nimelt valmistati kõik käsikirjad nagu ajalehelegi omaselt ette, kuid need ei läinud trükki, vaid kanti ette diktorite poolt. Iga number sisaldas juhtkirja, informatsiooni, joonealust ja kuulutusi. Iga numbri käsikirjade ettekandmine kestis ligi 2 tundi, teksti vahele mängiti muusikat. Laagris elas rohkesti teatriinimesi, kes sellele algatusele innukalt kaasa töötasid. "Elavale Sõnale" valmistati ka iga nädal uued dekoratsioonid. Iga numbri ettekanne kujunes teatud mõttes teatrietenduseks, mis oli elamuseks kuulajaile. Mitmesuguste hääletämbrite abil püüti tekstile anda kirjutatud ajalehe ilmet, st esitada rasvaseid pealkirju, vahemärkeid ja peenikest teksti. Sellist informatsiooni edasiandmise moodust kasutati teisteski laagrites paberipuudusel.
annaabi.ee 
