Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatreid esitatakse nii teatrihoonetes,kultuurimajades ,kui ka tänavatel . Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed , neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi.Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased.Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog.Koor koosnes 12-25 inimesest.Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia ,komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse
Vana- Kreekas maaliti dekoratsioonid liikuvatele tahvlitele ning kasutati primitiivseid mehaanilisi seadmeid. 2) Mõlemal ajastul kostüümid. Vana-Kreekas kasutati palju maske ja suuri rüüsid ning kõrgeid jalanõusid, et rahvale silma paista. Tänapäeval kostüümid karakteri iseloomustamiseks. 3) Nii tänapäeval kui ka Vana-Kreekas teater tasuline. Erinevused: 1)Vana-Kreekas rajati teatrid künka jalamile, tänapäeval lavastatakse etendused teatrihoonetes, kultuurimajades või vabaõhulavadel. 2) Vana-Kreeka näitlejad olid alati mehed ja neid oli alati kolm, etendasid ka naiste rolle. Tänapäeval näitlevad nii naised kui ka mehed ja nende arv pole piiratud. 3) Vana-Kreekas kestsid etendused 3 päeva hommikust õhtuni, tänapäeval kestavad etendused u 2 tundi. 8. Millega on tuntuks saanud : 1) Sokrates- sai tuntuks Platoni dialoogi vormis kirjutatud teostes.
vaevad, erinevad muusikavoolud või vähemalt nende mõjutused barokist klassitsismist impressionismi ja ekspressionismini. Moderntantsu algus ja klassikaline ballett Eesti kunstiline tants, st. tants teatrilaval või kontserdisaalis, ei ole võrsunud rahvatantsu traditsioonidest, vaid loodud konkreetsete isikute poolt kõrgkultuurina. Kunstiline tants tekkis alles 20. sajandi alguses, kui eesti lavakunst muutus professionaalseks, leides avaramaid arenemisvõimalusi uutes ja suurtes teatrihoonetes: 1906. aastal Tartus ehitatud "Vanemuise" ja 1913. aastal Tallinnas "Estonia" teatris ning hiljem ka linnaväiksemates teatrites. Kunstilise tantsu arengut mõjutasid selle algusperioodil Isidora Dunacnist lähtuv uus, nn vabaplastiline suund ja vene klassikaline ballett. iseloomustades tolleaegset tantsulaadi, võiksime ütelda, et ühelt poolt otsiti loomingu lüürilisele tuumale väljendust hellas, peenelt kultiveeritud,
mõned päevad pärast Tallinna ja Pärnusse jõudis kino esmakordselt 1898. aastal. Esimene kinoetendus Narvas toimus 1901, Rakveres 1903, Viljandis 1904, Kuressaares 1906. Aegamööda hakkavad filminäitajad sattuma ka maakohtadesse 1908. aastal näidatakse filme Kunda mõisas ja Kulbi talus Viljandimaal. Juba 19. saj. lõpust asusid ka mitmed seltsid oma ruumides korraldama filmiõhtuid. Kuni 1908. aastani toimusid kinoetendused peamiselt erinevates klubiruumides, teatrihoonetes, tsirkustes, suveaedades, näitusepaviljonides jms. spetsiaalselt kinole mitte kohandatud kohtades. Nõnda kujunesid Tallinnas sagedaimateks kinonäitamise kohtadeks Karja värava lähedal asunud puithoone, kus korraldas sageli etendusi rändkino Original Bioskop, Näituseväljaku paviljonis tegutses Grand Imperial Vio, Rataskaevu tänavas seadis end üüriruumidesse sisse Elektro-Biograaf. Esimene paikkino Eestis avati alles 1908
Jumalate õhkutõusmiseks oli midagi tõstekraanataolist Näitlejad esinesid maskides. Mask tegi näo puiseks ja välistas miimika, mida kaugemal istujad poleks saanudki jälgida. Etendusest võttis osa ka koor. Tuntuimaid näitekirjanikke: (Kreekas) Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes; (Roomas) Plautus, Terentius. Antiikaja ning tänapäeva teater ja teatri külastaja. Teater on koht teatrietenduste andmiseks. Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas
olnudkajuba välistatud, et ta sündis mitmeid mitmepäisena. Hüdrat sajandeid. leida Teatrietendusi oli väga lihtne. Selleks, etesitatakse mürgiaurudnii teatrihoonetes, vähem kultuurimajades, segaksid, mässis Herakles riidekui ka tänavatel. ümber Vanakreeka