Muusikal Muusikal kui zanr tekkis 20.sajandi esimesel poolel . USAs ( ning nüüd ka Euroopas ) on muusikal esmajoones tulus äri . Just sellel kaalutlusel on väga oluline , et iga uus teos teeks läbi tuleproovi Broadwayl ( New Yorgi südames asuv peatänav , kus on umbes 30 teatrihoonet) , muidu seda Ameerika üldsuse jaoks lihtsalt ei eksisteeri. Menukamad muusikalid on järjest vastu pidanud üle 3000 etenduse . Edukast muuusikalist tehakse reeglina ka film . Muusikali ,, Funny Girl ,, ( ,,naljakas tüdruk" ) filmivariandi nimiosalisena esinenud Barbara Streisand sai antud osatäitmise eest filmiauhinna ,, Oscari ,, . Tuntud muusikalid : 1. Richard Rodgers ,, Oklahoma ,, , ,, Helisev muusika" 2. Frederick Loewe ,,Minu veetlev leedi" 3
Vanemuise Selts. Vanemuise teatri sünniks loetakse Lydia Koidula "Saaremaa onupoja" lavastamist mängu- ja lauluseltsis Vanemuine 24. juunil 1870. aastal. Esialgu tegutses teater "Vanemuise" seltsi majas ning 1906. aastast uues juugendstiilis teatrihoones. Maja hävis Teises maailmasõjas ning teater kolis endise saksa teatri hoonesse, mida nimetatakse praegu Vanemuise väikeseks majaks. Hävinud maja kohal avati 1967. aastal uus teatrihoone. Arhitektuur Vanemuisel on kolm teatrihoonet. 1967. aastal valminud Vanemuise suur maja asub Tartu südames ja mahutab 700 pealtvaatajat. Suurest majast 1,2 km edelasse jääb 440-kohalise teatrisaaliga Vanemuise väike maja, mis ehitati aastatel 1914–1918. Alates 2001. aastast on mängupaigana kasutusel Emajõe kaldal asuv Sadamateater. 1998. aastani kuulus teatrile ka 1970. aastal ehitatud Vanemuise Kontserdimaja. Viimased projektid Vanemuise teatris esitatakse nii balletti, draamat, komöödiat, muusikalisi
inimesi ja olema neile huvitav. (Lill,A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill,A.2004, lk 276) 3. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal
Teatrisse tuli kokku tavaliselt üle 10 tuhande vaataja, järelikult pidi esitatav kaasa haarama suurt hulka inimesi ja olema neile huvitav. (Lill, A.2004, lk 210) Teatrid olid tohutu suured – näiteks Ateena teater mahutas 17 000, Megalopolise oma 44 000 vaatajat. Ateena riik andis teatri rendile eraisikule, kes pidi hoolitsema remondi eest.(Lill, A.2004, lk 276) 2. Teater Roomas Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatrid erinesid kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega orkestrat enam ei vajatud. Rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees pingiread, taga oli aga väljaehitatud keerukas lavasein. Meie ajaarvamise 1 sajanditeks oli rooma teatreid kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal.
Lisaks jagati ka liha, veini, toiduõli ja raha. Pärast võidukate vallutussõdade lõppu muutus see riigile suureks koormaks. Kuid roomlaste nõuet "leiba ja tsirkust" pidid võimukandjad arvestama. Hiilgavaid vaatemänge korraldati usupühade ajal, mille arv kasvas pidevalt. 2. sajandil ulatus usupühade arv 180 päevani aastas. Teater ei saavutanud Roomas sellist populaarsust ja taset nagu Kreekas. Kaua aega ei olnud Roomas ühtegi teatrihoonet. Etendusi korraldati foorumil, näidendid tõlgiti kreeka keelest ja kohandati Rooma oludele. Teatri jaoks ei otsinud roomlased sobivat küngast nagu kreeklased, vaid ehitasid eraldi hooned.Teatri ehitus meenutas kreeka teatrit, kuid oli ka palju erinevusi. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter - mugavate istekohtadega vaatepaik ülikutele. Erinevalt kreeka teatrist pruugiti eesriiet, kuid ei kasutatud maske. Seega said vaatajad
Samal aastal sai kutseliseks ka Vanemuise teater Tartus. Oma esimese ooperilavastuseni jõud- sid estoonlased 1908/1909. hooajal, kui lavastati Conradin Kreutzeri “Öömaja Granadas” ja Friedrich von Flotow’ “Alessandro Stradella” (Pappel 2005: 72). Teatavasti alustasid nii Estonia kui Vanemuise teatri orkestrid ka sümfooniakontsertide andmist. Järgmisel kümnendil avati kaks uut, spetsiaalselt teatrile projekteeritud esinduslikku teatrihoonet – Tallinna Saksa Teater (praegu Draamateater) ja Estonia teater. Peagi algas opereti võidukäik Eesti lavadel: aastail 1907–1918 oli Estonia publikul võimalus tutvuda rohkem kui 50 opereti ja laulu- mänguga 30 autorilt! (Paalma 2006: 9–28). Välismaise operetiklassika kõrval mängiti ka Juhan Simmi laulumängu “Kosjasõit” ja operetti “Kooparüütel” ning Adalbert Wirkhausi operetti “Jaaniöö” (ibid).
annaabi.ee 
