Draamatrupi liikmed Karol Kuntsel, Maarja Mitt ja teisedki said aga ,,Helisevas muusikas" hääle proovile panna. Oluline puudus, mis Vanemuise ,,Helisevas muusikas" kõrva torkas, oli heli ülepingutatud võimendamine. Küllap tehti panused võimendusele seoses eesolevate mängukordadega Nokia kontserdimajas, kus loomuliku akustikaga on kehvad lood. Ent Vanemuise suures majas, kus on teatrit (sealhulgas muusikateatrit) edukalt tehtud ka ilma abivahenditeta, mõjus kõlaritele tehtud panus teatrielamust pärssivalt. Mulle isiklikult väga meeldis ,,Helisev muusika", kui keegi pakuks mulle piletit sellele muusikalile, et seda uuesti vaatama minna saaksin, siis ma võtaks selle vastu ja läheks vaatama. Tahaks näha kuidas saab hakkama oma rolliga Birgit Õigemeel ja Raivo E. Tamm. Kindlasti oleks nende etteaste Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste etteastest erinev. Samas arvan, et Hanna-Liina Võsa ja Jüri Lumiste said väga tublisti oma rollidega hakkama.
ühesuguselt, et nimesildita oleks võimatu selgeks teha, keda ta hetkel kehastab. Katariina Lauk oli minu silmis mitmekesisem, ta suutis päris hästi mängida pealetükkivat Arsinoé'd ning tagasihoidlikku ning arukat Éliante'i. Tema mängus segas mind aga taaskord kunstlik ülemängimine ning miimika üleküllus, mille tõttu publiku pilk fokuseeriti pigem näitlejale endale kui tema sõnadele. Markus Zohner'i kiitmiseks saab öelda, et ta oskab publikut kaasa haarata ja pakkuda teatrielamust. Isegi mind, keda kohati segas näitlejatetöö, suutis ta naerma panna ning kaasata tegelaste jälgimisel. Kõige suuremat naudingut pakkusid mulle siiski kostüümid ning lavakujunduse huvitav lahendus. Anastassia Sevtsenko
omandamine. Saksa keele omandamise abil avanes Vildele ligipääs maailma kultuurivaradele, hindamatuks osutus see oskus eriti tema väljarändaja põlves, sest saksa keeles kirjutamine võimaldas tal kergemini välismaal trükki pääseda. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 177-178) Eduard Vilde koolieast väärib märkimist tema suur teatrihuvi. Endiselt koolisõbralt hangitud tasuta piletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamust ning muljeid hindas Vilde kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Koolipäevil hakkas kujunema noore Vilde maailmavaade. Tema rahvuslik meelsus ilmnes juba nooremas kreiskooliklassis. Rahvustunde virgumiseks avaldasid mõju ,,Kalevipoed", Koidula luule ja ajakirjanduski eesotsas ,,Sakalaga". Kreiskoolis valitsev saksameelsus ja halvustav suhtumine eestlastesse äratas temas protestitahte ja süvendas tema rahvuslikku hoiakut
10. CHAMBORD'I LOSS LOIRE'I ORUS (16. saj.) Chambord'i1 jahilossi seostame kahe suurmehega: kuningas François I (lossi tellija ja esimene omanik) ja Leonardo da Vinci (eskiisi autor). Ehitustööd algasid 1519 ja kestsid 28 aastat. Lossis on 426 tuba, 77 treppi ja 282 kaminat. Lossist on saanud prantsuse renessansi sümbol. Siin leidis aset ka Molière'i näidendi ,,Kodanlasest aadlimees" esietendus 14. oktoobril 1670. (Lisaks jahilkäikudele soovis kuningas Louis XIV ka teatrielamust saada.) Asukoha positiivne aura, kuninga hea meeleolu, kuid kindlasti ka autori erakordne anne kindlustasid sellele näidendile edu, mis ei ole siiani hääbunud. Chambord'i loss on Eiffeli torni ja Mont Saint- Micheli järel kõige külastatavam turismiobjekt Prantsusmaal. NB! Suurenda pilte! Renessans-stiilis Chambord'i loss eest- ja tagantvaates 16. saj. algul hakkas Itaalias RENESSANSS juba läbi saama, kuid ta elas veel terve
annaabi.ee 
