kommipaberitega. Minu jaoks oli see igav, et osad laulud olid sarnased. Mis mulle aga meeldis, olid näitlejate värvilised kostüümid ja vahepeal esinevad naljad. Minu lemmiktegelas etenduses olid kolm pardipoega ja pardisa. Nad jäid meelde oma vaimukuse ja välimusega. Muusikali laulud olid väga lõbusad ja kõige paremini jäi meelde konnade poolt esitatud laul. Ka publik elas sellele laulule kõige energilisemalt kaasa. Teatrielamuse muutis meeldejäävaks ka see, et ooteruumis kohtasime mitu korda näitlejat Priit Loogi. See oli esimene kord, kui ma külastasin Ugala teatrit ja see elamus oli väga positiivne. Mulle meeldib teatris käia ja ma ei kahetse, et käisin "Inetut" vaatamas. Ma soovitan seda muusikali ka kõigile, eelkõige noortematele õpilastele.
Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärasne akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Selles teoses oli kasutatud balletikleitidena pikemat ,üle põlve ulatuvat romantilist balletikleiti.Sotlaste rahvariided olid meeldejäänuimad.Klassikalised soti rahvariided,ruudulisest materjalist.Madge(nõia) kostüüm oli talutüdrukulik ,mõne ruudulise riidejupiga. Lavakujundus Lavakujundus koosnes põhiliselt kahest osast:üks oli tume ja sünge mets ja teine
Kirikuteener: Villu Valdmaa Spoletta: Rostislav Gurjev Sciarrone: Priit Volmer Karjus: Heldur Harry Põlda,Kristjan-Jaak Mölder Vangivalvur: Villu Valdmaa Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester,ooperikoor,poistekoor Tsellosoolo: Mart Laas Interjöör Kuna see ooper toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istuda saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärane akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Kuna etenduse tegevus toimub Roomas 1800.aastal on rõivad uhked.Toscal on seljas mitmed erinevad kleidid ,mis on küll oma olemuselt suhteliselt lihtsad kuid suursugused. Scarpial on seljas nahkne ja läikiv maani ulatuv mantel-hiljem samasugune pintsak.Peas in meestel kõvakübarad ja põlvpüksid ning kontsakingad.Samuti kannavad Scarpia ja tema teenrid parukaid.
nimi on ,,Supercalifragilisticexpialidocious". Lugu oli väga kaasahaarav ja meeldejääv oma lõbusa meloodia tõttu ning näitlejad esitasid seda väga oskuslikult. Lugu tõi minusse väga rahuliku ja rõõmsa enesetunde, sest meloodia üksinda oli juba väga eriline. See sobis ülejäänud tükis esitatud paladega, sest kõik esitatud lood olid rõõmsa meloodiaga ning kaasahaaravad. Muusikal ,,Mary Poppins" oli väga originaalne ja andis positiivse teatrielamuse. Näitlejad ja orkester said hakkama väga professionaalselt ning suurepärane lavastus Georg Malviuse poolt, andis mulle ühe elu parima teatrikogemuse. Georgi poolt oli kõik väga hästi korraldatud ning laita millegi kallal ei saa. Mulle meeldis see etendus väga ja ning soovitan seda ka oma kaaslastele. 14.04.2012
saaksid mugavalt ruumis ringi jalutada, ilma et peaks kuskilt vahelt läbi pugema. Ajaloolise taustaga näidendid on mulle alati meeldinud ja see on ka üks põhjus miks ma just selle näidendi valisin. Muidugi ei saanud ma läbi arvutiekraani vaadates sama elamust, kui oleks seda saalis istudes jälginud. Õnneks ei pidanud ma pettuma. Tasemel näitlejad, kohane riietus ning Nõukogude Liidu õhkkond, mis näitlejate poolt suurepäraselt näideldud oli, tekitasid järjekordse mõnusa teatrielamuse. Karl-Gustav Uustulnd
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM VÄLJASPOOL HOOAEGA Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Sirje Kreisman Kuressaare 2008 Käisin vaatamas Elinor Jonesi näidendit ,,Väljaspool hooaega". Etendus toimus Valjala Rahvamajas 7. oktoobril 2008. aastal. Lavastajaks oli Anne Paluver. Kunstnik oli Riina Vanhanen ja liikumisjuht oli Jüri Nael. Osades mängisid Ülle Kaljuste, Katrin Karisma, Ines Aru, Helgi Sallo ja Terje Pennie. Ülle Kaljuste mängis elukogenud näitlejat Ginnie Stevensit, kes ei hoidnud kunagi emotsioone tagasi ega öelnud ei ühelegi pöörasusele, ta oli täiesti kompleksivaba inimene. Ta oli just kaotanud oma elu armastuse. Mehe, kelle armuke ta oli olnud üle 20-ne aasta. Ta sattus Bess Gallagheri pansionaati tänu sellele, et pidi minema oma armastatu matustele, kuhu ta tegelikult polnud oodatud. Katrin Karisma män...
Lava kujundus on lihtne ning hästi läbi mõeldud, koosnedes kerge nurga all olevast katusest, millel on näha korsten, vihmavee toru ja üks aken. Katuse kõrval on ka väike elektriposti jupike, mida samuti mehed vahepeal ära kasutavad. Tegemist on suhteliselt väikese teatrisaaliga ja kuna lava asub publikule väga lähedal, siis ees istudes sain ka vahepeal veega pihta. Samas nii lähedal istudes saab väga hea teatrielamuse, sest helid on väga hästi kosta ja tegevus toimub väga lähedal ning seepärast on raske millestki mitte aru saada või ilma jääda. Lavakasutus on piiratud, sest ümber katuse on kujutletav meri, millest saab aru terve etenduse väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta. Kasutatakse ära ka katuse alla jäävat väikest ruumi, kuhu mehed vahepeal läbi akna poevad ning asju otsivad