öelda: Ma olen lõpetanud oma töö maa peal, ja ma tegin rohkem kui minult nõuti. Nüüd ma tulin sinu juurde tasu nõudma. Ja nõuan seda õigusega. Austusest kirjaniku vastu ei töödanud Shaw surmapäeval ükski teater maailmas. Shaw näitekirjandus võib kõrvutada W. Shakespeare` iga loominguga, satiirikuannet J. Swifti omaga, lisaks sellele oli ta ka kõige loetavam muusikakriitik Inglismaal, oma põlvkonna parim teatriarvustaja, suurepärane lektor ja esseist. Shaw ja teater George Bernard Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi, lähtudes järgmisest teesidest. Teater peaks kätkema Kaasaegseid mõtteid. Shaw leidis, et teater ei peaks olema meelelahutuslik, vaid käsitlema aktuaalseid probleeme elust enesest. Uue draama eeskujuks sai eelkõige Lbsen.
OSCAR WILDE Inglise smbolist Tema teosedon ainult kahvatu helk sellest, mis ta ise oli oma elus Jljendas Balzaci, Hugo`d, Baudelaire`i TIPPTEOS: 1980 Dorian Gray portree Looming Lhiaegne, intensiivne Romaan: Dorian Gray portree TragdiaSalome Salongikomdiad Muinasjutudnnelik Prints, bik ja roos, Isekas hiiglane Nidendid, novellid, esseed, artiklid GEORGE BERNARD SHAW Vrreldav Shakespeariga, loetavam muusikakriitik, inglise parim teatriarvustaja, lektor,esseist ? 50 nidendit ? Ebameeldivad nidendid(vaatajal ebamigav) ? Meeldivad nidendid(loobus teravast kriitikast) ? Pilkab inglaste rangeid usulisi vaateid ? Huumorit ? Humanist Teater, naer on relv vana maailma vastu, ti teatrisse: ? Muusikat, huvit. Dialoogi, vastuol. Tegelased pygmalion 1912 NB! Henry higgins, kolonel pickering, eliza, alfred doolittle Kubism-geomeetriliste kujundite kaudu esitatav vool GUILLAUME APOLLINAIRE
(,,Goethe" 1915, ,,W.Shakespeare" 1895-96, ,,Voltaire" 1917, ,,Julius Caesar"1918 jne., lisaks mitu kogu esseesid ja autobiograafiline ,,Elu" (3 k., 1905-08). 1870-ndail aastail, mil G. Brandese loosungid kõlasid alles värskelt, kogunes tema kui juhi ümber taani kirjanduse paremik. Selles kõige õigeusklikum naturalist oli tema vend Carl Edvard Cohen Brandes (1847-1931), kes oli rohkem zurnalist kui kirjanik. Ta mõjutas suunda rohkesti ajalehe ,,Politiken" toimetajana, oli kirjanduse ja teatriarvustaja, lisaks poliitik ja üksvahe Taani rahaminister. Tema näidendid: ,,kihlused", ,,Lõhe" ja romaanid: ,,Poliitik", ,,Õnne ilutulestik, olid sotsiaalse probleemi esiletõstmises otse mustertükid. Naturalismi üleskutse äratas ka taani moodsama kirjanduse ühe kõige väärtuslikuma ande Jens Peter Jacobsen'i (1847-85). Selle noore darvinisti ja loodusteadlase lühike kirjanduslik tegevus andis taani kirjandusele paar klassikaliseks saanud romaani ja rea vähemaid meistrinovelle
9 tema näitlejakarjäär oligi lõppenud. Ka hiljem Soome sõidul külastab ta soome teatrit ja mõlgutab mõtteid teemal, millal küll eesti kultuur nii kaugele jõuab. 1883. aastal kutsub Jaak Järve Vilde ,,Virulase" toimetusse. Järve kätte oli sattunud Vilde ,,Musta mantliga mehe" käsikiri ning ,,Virulase" tolleaegne toimetaja leidis, et ,,Vildest võib veel asja saada". Eduard Vilde oli ,,Virulases" ilukirjandusliku osa toimetaja, teatriarvustaja, kohalike sõnumite hankija ja lehe ekspediitor. Ajalehereporterina oli Vilde tihedas kokkupuutes nii ühiskondliku- kui ka kultuurieluga Tallinnas ja Tartus. Ta käis Tallinna linnavolikogu, Eesti Kirjameeste Seltsi ja kaubalaevaseltsi ,,Linda" koosolekutel, külastas kontserte ja teatrietendusi ning luges vastilmunud kirjandust, et selle kohta ajalehes arvustusi kirjutada ja avaldada. Tema huvi kirjanduse ja eesti kultuuri vastu aina süveneb. Vilde töötas ,,Virulases" kolm aastat
Nüüd oli vaja saavutada defacto tunnustust olemasolevale Eesti Maanõukogule. Mai kuus 1918 saavutati defakto tunnustust Eesti Maanõukogule Briti, Prantsuse ja Itaalia valitsuselt. Välisdelegatsiooni tegevus: 18. jaanuaril 1918- Moodustati Eestis välisdelegatsioon, mis pidi suunduma lääneriikidesse, kus ametnikud pidid teatama plaanist kuulutada iseseisvus ja otsisid defakto tunnustamist. Sinna kuulusid postimehe toimetajad, sotsiaaldemokraat Mihkel Martma, Vanemuise direktor (Teatriarvustaja) Karl Menning, (Peterburgi rahvusvahelise professor) Hans Piip. Ülejäänud liikmed peale Tõnissoni asusid teele Tallinnast üle Helsingi Stockholmi. Stockholmi jõudi kohale märtsis, Eestis oli välja kuulutatud Eesti vabariik ja oli langenud Saksa okupatsiooni alla. Leiti, et pole mõtet tagasipöörduda Eestisse ja jäädi välismaale, et võidelda diplomaatia teel Saksa okupatsiooni vastu. Hans piip läks Prantsusmaale ja Jaan Tõnisson läks Suurbritanniasse Eesti esindajaks