Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad.
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest, mis registreeriti ametlikult 22. märtsil 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum on ehitatud koos Otsa koolida, kus õpetati kõrgelt haritud muusikat. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi visiitkaardiks on ajalooliste muusikainstrumentide püsiekspositsioon. Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide,
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja ja organisti Peeter Süda pärandi kogumisega seotud liikumisest. 1924.a. Teatrikogude aluseks on näitleja Heino Vaksi pärand. 1937.a. loodud Teatrimuuseumi Ühing liitus Muusikamuuseumiga 1941.a. Muuseum asub Tallinna vanalinnas ja paikneb ajaloolise linnamüüri ja Assauwe kaitsetorniga seotud hoones. Muuseumil on muusika- ja teatriosakond, muusika- ja teatrialane raamatukogu, noodikogu, kunstikogu ja fototeek ning filiaal- eesti lavastaja ja näitleja Andres Särevi (1902-1970) kortermuuseum. Kuuldi ja nähti: Esimene Ellerheina Heino Elleni muusikaauhind anti Neeme Järvele. Viiulimeistri Felix Villaku töötuba, tööriistu ei olnud eriti saada, pidid olema enda valmistatud tööriistad, seal oli näha ka poolikuid viiuleid, ja höövleid. Läksime saali mis on 83 aastat vana, kõrval asub Georg Otsa muusikakool, mis on omakorda
asemel oli välja müüdud 300. ,,Eesti Postimees" leidis, et näitemängud, kui nad rahva elust välja lõigatud, õpetuseks ja rõõmustuseks, siis ka rahvas tahab etendusi väga hea meelega vaadata. Veel leiti, et näitemängud on ka näitused, mis nähes palju rohkem kui lugedes ja seletades õpetavad. Kõneldes ümbritsevast elus ja kutsudes selle üle mõtlema, õiglus ülekohtust eraldama, lähtus Koidula seejuures teadlikult teatri kasvatuslikust funktsioonist. Koidula teatrialane tegevus piirdub eelpool nimetatud kolme lavastusega. Arvuliselt ja ajaliselt pole seda kuigi palju, kuid sisuline maht on märksa suurem. Ühteaeg habras ja mehine isamaalaulik süütas oma töö, vaimu ning sõnaga teatritule, Koidula oli teatrialgataja. Ta rajas oma kolme lavastusega kindla eesmärgi, laadi ja sõnaga teatri. Õigustatult nimetame seda Koidula teatriks, mille jõud pole niivõrd süütamises, kuivõrd sellest, et tuli jäi ilusti põlema. K
asemel oli välja müüdud 300. ,,Eesti Postimees" leidis, et näitemängud, kui nad rahva elust välja lõigatud, õpetuseks ja rõõmustuseks, siis ka rahvas tahab etendusi väga hea meelega vaadata. Veel leiti, et näitemängud on ka näitused, mis nähes palju rohkem kui lugedes ja seletades õpetavad. Kõneldes ümbritsevast elus ja kutsudes selle üle mõtlema, õiglus ülekohtust eraldama, lähtus Koidula seejuures teadlikult teatri kasvatuslikust funktsioonist. Koidula teatrialane tegevus piirdub eelpool nimetatud kolme lavastusega. Arvuliselt ja ajaliselt pole seda kuigi palju, kuid sisuline maht on märksa suurem. Ühteaeg habras ja mehine isamaalaulik süütas oma töö, vaimu ning sõnaga teatritule, Koidula oli teatrialgataja. Ta rajas oma kolme lavastusega kindla eesmärgi, laadi ja sõnaga teatri. Õigustatult nimetame seda Koidula teatriks, mille jõud 13
kuidas Koidula selle olukorra lahendas ja teatud keeldude kiuste naist enda ideaalide järgi kujutas. Reeglina kirjeldati õrnema soo esindajat kui tagasihoidlikku koduperenaist, kelle sõna midagi ei maksnud. Lydia Koidula oli ise selle vastu ning tahtis saavutada neile suuremat vabadust. Ta ihkas naistele sõnaõigust, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist. Teema iseenesest ei ole tänapäeval aktuaalne, sest noortele ei paku üldjuhul huvi teatrialane literatuur. Töö koosneb kolmest osast. Esiteks on vaadeldud naise positsiooni ja rolle 19. sajandi Eesti ühiskonnas, teiseks antud ülevaade naiskirjaniku enda elust, millele järgneb naistegelaste analüüs L. Koidula näidendite põhjal. Töö viimases osas on võrreldud tänapäeva, 21. sajandi ja 19. sajandi naise olukorda siinses ühiskonnas. Uurimistöö tegin L. Koidula nelja näidendi põhjal: ,,Saaremaa onupoeg", ,,Kosjakased", ,,Säärane mulk" ja ,,Kosjaviinad". L
annaabi.ee 
