harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommetekomöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja mugandaja
läbi Prantsusmaa. Kuni Vitalise surmani arvab Remi, et tema isand on lihtne koeratantsitaja, kuid pärast Vitalise surma tuleb avalikuks, et Vitalise tegelik nimi oli Carlo Balzani ja et ta on olnud kunagi väga kuulus laulja. Kuid ühel päeval kaotas ta järsku oma hääle. Nüüd, kuna ta ei suutnud olla enam lauljate kuningas, ei tahtnud ta vähendada oma kuulsust ja hakata esinema tema reputatsioonile mittevastavais teatreis. Sellepärast loobus ta Carlo Balzani nimest ja muutus Vitaliseks, varjates ennast sel teel kõigi nende eest, kes olid teda tundnud tema hiilgeajal. Selleks, et endale elatist teenida, katsetas ta mitmesuguste ametitega, kuid tal ei õnnestunud ja nii langes ta järjest allapoole, kuni muutus koeratantsitajaks. Loodus on kõikide inimeste eest hoolitsenud, andes igaühele mingisugusegi ande, olgu see kaasasündinud talent või isikuomadus
tagasihoidlik ja harva satiiriline, küll aga frivoolne. Teemadeks on perekonnaasjad, kaotsiläinud lapsed, edasilükkunud abielud, peidetud varandused; peaosa mängib kõigis riukalik ja nutikas ori. Tegelikult on see romantiline kommete komöödia, mis on kaotanud kõik oma religioosse päritolu jäljed ja kus pole ka enam koori. Selline oli kreeke komöödia, mida mängiti hiigelsuurtes kõrge lava ja viimistletud lavatehnikaga hellenistlikes teatreis ning millega tutvusid roomalased, kui nad Kreeka oma impeeriumisse haarasid. Hästi arusaadav ja omaksvõetav kreeka komöödia levis Itaaliasse, kus tegi läbi mõned märkimisväärsed muutused ja inspireeris rooma komöödia kaht peamist autorit Plautust ja Terentiust. Sealt võtsid nad oma süzeed ja mitmed põhitegelased, nagu äkkvihaga vanamehed, noored liiderdajad ja teenistusvalmis orjad. Plautus, kellelt on säilinud 20 näidendit, on peamiselt tõlkija ja
alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel Tallinna tagasi tulnud teenis mobiliseerituna sõjaväes, mängides ühtlasi ,, Estonias". Aastatel 1918-1921 oli ta Draamateatri näitleja ja näitejuht, hiljem ka direktor. Aegajalt mängis ja lavastas ta ,,Estonias". Aa 1921-23 teotses Pinna näitleja ja lavastajana ,,Estonias". Asutas 1923. Aastal Tallinna Rahvateatri, mida juhtis kuni 1927. aastani, esinedes ka sama teatri näitlejana. Jaanuarist 1927 on ta toiminud jälle ,,Estonia" näitleja ja lavastajana.
Viie ja kuuekümnendate aastate piiri võib Verdi elus pidada murranguliseks. Kui seitsmeteistkümneaastase (18421859) pingelise töö tulemusena esietendus Itaalias 19, Londonis 1 ja Pariisis 1 eri ooper, siis edaspidi produktiivsus langes ja järgnes pikem vaikimine. Kuigi Itaalia ooperilavadel Verdi teoseid suurima eduga mängiti, toimusid "Maski- ballile" järgnenud ooperite esiettekanded ajavahemikul 18591887 üksnes välismaa teatreis. Kuuekümnendail aastail G. Verdi töötempo aeglustus. süvenes detailide töötlemine ning ta komponeeris ainult kaks kontrastiderikast ja prantsusepärast ooperit, täiendades "Saatuse jõus" ja "Don Carloses" "Rigoletto" ja "Traviata" realistlikke loomismeetodeid veelgi. 1861. a. alustatud "Saatuse jõu" kirjutas Verdi Peterburi keiserlike teatrite direktsiooni tellimusel Venemaa pealinna Itaalia trupi jaoks. Itaalia ooperilooming, mida Vene suurlinnade lavadel
annaabi.ee 
