(Le Tour du monde en quatre-vingts jours) Fantastikaelement selles raamatus puudub. Verne laseb oma tegelastel - 100% inglise dentelmenil Phileas Foggil, tema teenril Passepartout'l, agent Fixil ja nendega teel ühinenud kaunil proual Audal ületada 3 ookeani, viibida Indias, Singapuris, Jaapanis, kusjuures kõige põnevamad sündmused leiavad aset Põhja-Ameerika läbimisel läänest itta. On teada, et Verne kirjutas kõik oma teosed põhiliselt teatmeteostele ja kujutlusvõimele tuginedes, saamata kunagi Prantsusmaalt ja tema rannikumeredest kaugemale. "Kapten Granti lapsed" (Les Enfants du Captaine Grant) See raamat räägib ühest otsinguretkest leidmaks soti meremeest kapten Granti. Kapten Grant, kes polnud rahul inglaste peremehetsemisega Sotimaal oli sõitnud oma laeval "Britannia" uurima Vaikse ookeani saari, et mõnel neist luua soti asumaa, kuhu
statistiliseks analüüsiks. o Magistrantide erialainfo otsingu kursused toimusid esmakordselt täielikult veebipõhise kaugkoolitusena, milleks raamatukogus loodi vastav veebikeskkond. o Raamatukogu veebis loodi e-raamatukogu rubriik. o E-ajakirjade haldamiseks ja otsingute hõlbustamiseks Internetis osteti EBSCO-lt programm A-to-Z. o Esmakordselt osteti juurdepääs temaatilistele e-raamatute kogudele ja teatmeteostele Internetis. o Üle-eestiliste raamatukogupäevade raames korraldati ülikooli võtmeisikutele infotund "TTÜR - mitmepalgeline raamatukogu". o Raamatukogu laenutusosakonna töötajad Siret Mikumets ja Katri Mägi asusid õppima TPÜ infoteaduste osakonna magistrantuuris. · 2004 o 1. jaanuarist 2004 hakkas kehtima raamatukogu uus põhikiri, millega raamatukogu kujundati TTÜ tugistruktuuriüksusest ümber teadus- ja arendusasutuseks.
Concept-Charte der im Rigischen Gouvernement, Oeselschen Kreise und Ansiküllschen Kirchspiele belegenen, Insel Arro. fond: 3724, nimistu: 5, säilik: 5203. Eesti Ajalooarhiiv. Viitamisel kasutatakse üldjuhul arhiivi nime (lühendina) ja säiliku numbrit: ... Abruka saarel (EAA, f:3724 n:5 s:5203). Kui töös on kasutatud suulisi andmeid, tuleb anda nende autori kohta informatsioon samal leheküljel andmete esitamise lõpus sulgudes. Teatmeteostele (nt sõnaraamatud, leksikonid, entsüklopeediad) tekstis üldjuhul ei viidata ja neid ei näidata kasutatud kirjanduse loetelus. Viidatakse vaid selliseid märksõnu, millel on võimalik välja tuua konkreetne autor ning mis sisaldab olulisi fakte. Bibliokirje esitatakse üldises loendis punktides 3.2.1 ja 3.2.2 toodud põhimõtetest lähtuvalt ja kindlasti peab see sisaldama märksõna ja võimalusel autorit. 4. Valemid, võrrandid
järele sulgudesse. Näide: Saarts (2005: 28) on arvamusel, et … Isiklik informatsioonile viitamine. Isiklikuks informatsiooniks loetakse 1) kirja teel või telefoniga saadud informatsiooni; 2) loengute märkmeid; 3) e-posti teateid või vestluseid. H. Turuse (isiklik informatsioon 14.09.2009) järgi … (H. Turunen, isiklik informatsioon 14.09.2009). Märge tuleb ainult teksti, mitte allikaloendisse. Sõnaraamatutele ja teatmeteostele viidates kasutatakse suurtähtlühendeid (ÕS, EE, EKSS jne) või kirjutatakse teatmeteose nimi välja. Samamoodi nagu tekstis kasutatud, peavad teosed olema esitatud ka kasutatud allikate loetelus. Juhul kui samale allikale viidatakse mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna „samas” või ladinakeelse lühendina vastavalt ibid. (ibidem – samas kohas), lisades vajadusel ka leheküljenumbri (nt ibid., 20). Ladinakeelsete lühendite lõppu
annaabi.ee 
