- , ; ),PLAY( , TCP 75% ; RTCP 5 ),TEARDOWN( ) , , 22 RTP. (mmt08.pdf) 27.Blu-ray ja HD-DVD optilised salvestuskandjad. , (Real- 24.Mitmetasemeline kodeerimine, latentsus, värelemine (mmt10
teenust. (vt küsimus 7, saad targemaks). Sm, see on võrgukihi analoog sellele. TCP ja UDP on ikkagi transpordikihi protokollid. Võrgukihis on meil host-to-host ühendamine, teenus mida pakutakse transpordikihile. Transpordikihis on process-to-process ühendusteenus, mida pakutakse rakenduskihile. Võrgud on kas datagramm- või virtuaalahelatega võrgud, aga ei saa olla mõlemat korraga. Virtuaalahel: ● Ühenduse ülesseadmine ja mahavõtmine (?? teardown) iga ühenduse kohta enne, kui data voolama hakkab ● Iga pakett kannab VC (virtuaalahela) identifikaatorit (mitte sihtkoha aadressi) ● Iga ruuter, mis tee peale jääb, säilitab iga mööduva ühenduse “oleku”. Ehk lisab enda edastustabelisse rea ja kui ühendus lõpetatakse, siis peab selle ka tabelist eemaldama. Koosneb kolmest faasist: ● VC setup - Saadab transpordikihi kontaktid võrgukihti, täpsustab sihtkoha
võrgukihi tasemel ühenduseta võrgud (ilma handshaking'uta), nimetatakse datagrammvõrkudeks. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti hoiavad ruuterid ühenduste informatsiooni, s.t. et kui uus ühendus luuakse, siis lisatakse ka uus kirje tema tabelisse ja vastupidi kustutamise puhul. Erinevus transpordikihi ja võrgukihi kanali loomise vahel on see, et võrgukihi puhul on ruuterid
võrgukihi tasemel implementeeritakse see lõpp-punktide vahel olevates ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud kasutavad virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1)teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2)numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonnal 3)sissekannetest marsruutimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma header'is, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti hoiavad ruuterid ühenduste informatsiooni, s.t. et kui uus ühendus luuakse, siis lisatakse ka uus kirje tema tabelisse ja vastupidi kustutamise puhul. Erinevus transpordikihi ja võrgukihi kanali loomise vahel on see, et võrgukihi puhul on ruuterid
ruuterites ja ka lõpp-punktides. Virtuaalahelatega võrgud: Kasutatakse virtuaalahelaid, et kaks otspunkti omavahel ühendada. Virtuaalahelad koosnevad: 1) Teekonnast, mis on lihtsalt ühenduslülide ja ruuterite jada 2) Numbritest, mis tähistavad ära iga lingi teekonna 3) Sissekannetest marstuurimistabelites Toimib see järgnevalt: Luuakse kanal (VC setup), saadetakse andmed (data transfer) ja pannakse kanal kinni (VC teardown). Pakett, mis mööda kanalit liigub omab Virtuaalahela numbrit oma päises, mis muutub iga lingi juures. Numbri muutmise viib läbi ruuter, kellel on tabel, mille alusel ta numbrit muudab. Samuti hoiavad ruuterid ühenduste informatsiooni, s.t. et kui uus ühendus luuakse, siis lisatakse ka uus kirje tema tabelisse ja vastupidi kustutamise puhul.
annaabi.ee 
