kirjeldused täpsed vastavale kohale, vaid on kasutatud Saaremaa motiivi (nt kadakane mererand, kiviklibud); randlased pidasid mandrilt tulnukaid egoistideks, põhjendades seda nende piiratud silmaringiga; temalt ilmus rannatriloogia (,,õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all") Aadu Hint 20.saj kirjanik Muhust; ,,Vatku tõbilas"- romaan jutustab pidalitõbise troostitust elust Vatku tõbilas; ,,Tuuline rand"- 4osaline, tema peateos, üks silmapaistvamaid teaoseid Nõukogude Eestis, jutustab rannaelust, pidalitõve probleemidest ja puudutab võimu/poliitikat. Juhan Smuul 20.saj kirjanik Muhust; ,,Polkovniku lesk"- tõuslikkuse vastane näidend, sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad; ,,Lea"- usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. Albert Uustulnd ,,Tuulte tallermaa"- 2osaline, meenutab Tammsaare ,,Tõde ja õigust"
tunda eksootikat+teissugused pillid.Lisaks süite: "Seherezade""Kimalase lend".Tsaikovski(1840-1893)Venemaal Uuralites.1845-kolis perkonnaga Peterbugi- >õigusteadust õppima.Kõrvalt hakkas tegelema muusikaga ja improviseeris vabalt.Peale lõpetamist tööle Peterburi justiitmisnisteeriumisse.Käis väga palju teatris.22 aastaselt astus PK'sse-kompositsiooni õppima.Peale PK lõpetamist tööle MK(10 a.)-selle aja jooksul tuntuid teaoseid väga palju.Tähtsamad tollal:"Luikedejärv",klaveripalade tsükkel"Aastaajad"+3sünf.Abielu purunemisest tingituna närvivapsutus->mõneks ajaks välismaale(PS, ta oli homo:D).70'date lõpus rändab palju, kohtub erinevate heliloojatega:Bramhs,Krieg.-esineb dirigendina(oma teoseid)Elu lõpuni töötas vabakutselisena, täna sponsoritele.80'date lõpus Moskva lähistele tagasi,seal surmani:seal valmisid ülejäänud teosed:"Pähklipureja","5 ja 6 sümfoonia",ooperid"Maseppa""Padaemand"
Eeskätt mõeldi kohusetäitmist isamaa ja riigi ees. Teater polnud roomlaste jaoks nii tähtis, kui seda oli kreeklaste jaoks. Teatrietendused olid mõeldud inimeste naerutamiseks ja lõbustamiseks, ei käsitletud maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Vabariigi lõpul muutus teater veelgi rahvapärasemaks. Dialoogi asendasid labastel zestidel põhinev nali. Kuna sellised labased näitemängud ei rahuldanud haritumat publikut, hakkasid osad autorid oma teaoseid kirjutama ainult lugemiseks. Teada on, et roomlased olid varasest ajast alates neist kõrgema kultuuriga etruskide ja kreeklaste mõju all.Kõik see kajastub roomlaste usundis, eriti nende jumalates. Kindel on see, et varasemal ajal austasid roomlasedloodusjõude ja vaime. Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Nad uskusid, et riigi edu sõltub jumalate heasoovilikkusest, seepärast austati jumalaid vääriliselt. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all
nõrkuse ja languseni. "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle"- ebavõrdsus tekkis koos omandikirega ja kaasajal on selle keskseks avaldusvormiks ühiskonna enamiku rõhumine rikka vähemuse poolt. Tema ilukirjanduslikud teosed kasvasid välja tema filosoofilistest seisukohtadest. "Julie e. Uus Heloise", romantilisekallakuga kiriromaan, tolle aja menukaimaid armastusteemalisi teaoseid, on sentimentalistliku proosa klassikaline näide. "Emile e. Kasvatusest"- on pedagoogiline romaan, kus Rousseau esitab oma kasvatusalased seisukohad: kui lasta lapsel rahulikult areneda, surumata maha tema loomust, siis tuleb temast õige inimene. Ta uskus , et headus on sünnipärane. 5. Inglise valgustuskirjandus Valgustusideed pääsesid mõjule eelkõige proosas. Juhtivaks žanriks tõusis romaan.
Gioethe ja Schiller polnud kumbki Pr revolutsiooni poolt. Üks teos, millega ta ulatuslikult tegeles, oli reinuvader rebane-satiiriline poeem. Üks suurimaid 19 saj teosed ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad". Too oli teatriala autoriteet teoses. Romaan tekitas kirjanduslikku konflikti. 1805 sureb Schiller. Edasi algab Goethel viimane loomeperiood ja suri 1832 aastal. See on aeg, kus Euroopas on romantsim läbi ja peavooluks kujuneb realism. Tähelepanu keskmes on diskussioon realismi üle. 1 teaoseid ongi Wilhelm Meisteri rännuaastad II osa. Kangelane otsib uuesti, jäämata rahule äritegevusega. Siin on vaatluse all inimese kohustused ühiskonna ees. Goethe põhiteesiks: inimesel ongi kohustused ühiskonna ees. Tuleb leida endale see koht, kus inimene saab k paremini ühiskonda teenida. Hilislooming on väga lüüriline ja uute vormide ja teemade aeg. Siin ilmneb tal ka idahuvi. Seda kogumikus.. ,,Ida-Lääne diivan"