loodusvarade poolest rikkad maaravade hankimisega ning istanduspiirkonnad regioonid Valistses industriaalne tootmisviis Valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis valitses nendes majandusharudes millest oli huvitatud emamaa. Industriaalne tootmisviis Arengus jõudmine tööstusühiskonda. Tööstuslik tootmine. Muutused: Inimesed jäid paikseks Teamisi hakati juurde omandama Tootlike jõudude arenemine Varaindustriaalne tootmisviis 1617 sajand Itaalia, Inglismaa, Prantsusmaa, Madalmaad, Saksamaa. Iseseisev industrialiseerumine omal algatusel ja oma ressurssidega. Pole kellegi poolt kaasa aidatud. Sõltuv industrialiseerumine huvitatud on hoopis teised riigid mitte see riik ise mis industrialiseerub (nt USA). Kolonisaatorite tegevusest sõltus kui suur areng toimus. Hilisindustriaalne tootmisviis 1819 sajand. Masinaline suurtootmine
kus tema järgi peaks kehtima inimlik valitsus(hiina keeles renzheng), mis arvestaks siis maksimaalselt just rahva huve ega rakendaks karme sunnimeetodeid. Meng zi uskus, et sellise valitseja all ühineksid vabatahtlikult kõik Hiina riigid ning lõppeks nendevahelised sõjad. Valitseja peaks hoolitsema rahva heaolu ja hariduse eest. Tegelik valitsemine oleks tema meelest elitaarse mudeli järgi, kus õilsas rakendades mõistust ja teamisi juhiks lihtsrahvast, kes rakendaks oma kehajõudu ja teeks tööd(http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Seega oleks igaühel kindel funktsioon ja igaüks tunnetaks oma kohta ühiskonnas, lähtuvalt võimetele. Valitsejate gruppi pääseks aga läbi range haridustee, mitte läbi suguluse. Sellist ideaalset ühiskonda soosis Meng zi. Samuti ta teeb oma õpetuses vahet türannil, kes valitseb
Pluralism, kus mitte ainult valitsevate jõudude huvid ja arvamus, vaid ka konkureerivate jõudude ja huvide seisukohad vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus. 2.1.2.3 Otsustajate teadlikkus Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja teamisi otsuste eelduste, sisu ja tagajärgede kohta . Kui see puudub pole demokraatlikust legitimatsioonist juttu. 2.1.3 Vahetu demokraatia Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb demokraatia jagunemine vahetuks ja kaudseks demokraatiaks. Eesti on omaks võtnud kaudse demokraaatia. Otsuse langetab parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse,kes kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil. Vahetu demokraatia põhivormideks on rahvahääletus ja rahvaalgatus 2
Mõnda planeeritud asja ei saa ellu viia, mõnda valdkonda lisatakse uusi tegureid. V ETAPP Uue tegevuse kinnistamine Esmalt tuleb uut tegevust harjutada. Arvestada tuleb sellega, et areng ei saa kunagi olla “lõplik”. Muutusprotsess Töö laabub probleemideta seni kui tuleb muutusi töö eesmärkides või töö sooritamises. Muutusteprotsessis töötegija muutub ebakindlaks, esmalt tekivad kõhklused ja kartus. Tuleks uurida millest on tekkinud probleemid. Vajadus omandada uusi teamisi innustab uut juurde õppima. Uue õppimisel saab võrrelda ja selgitada oma eelnevaid seisukohti ja viia sisse muutusi oma töös. Kui muutused sobivad, siis seada uued eesmärgid ja õppida töös juurde. Kui töö laabub, töö eesmärgid on selged, töö tuttav ja tööd osatakse teha, siis töötegija on tasakaalukas. Planeerimine Vt järgnevat skeemi: OMA TÖÖ PLANEERIMINE / PUHASTUSMEETODITE VALIK MUSTUS
annaabi.ee 
