peab vastama. Millestki muust ei hoia inimene nii kangekaelselt kinni , kui oma veendumustest. Elu on mitmetahuline , seda ei tohi kinni hoida , peatada ega suruda oma ideede raamidesse. Meie aga tahame näha ühte tahku , mis meile sobiks. Ümbritsev maailm ja üksikud inimesed ei saa vastata meie ideaalidele , sest kõik selles maailmas muutub ja pole midagi alalist. Meie ettekujutused aga esinevad ainult meie teadvustes ja mitte kusagil mujal. Need on võetud meie minevikust, mis on juba möödas, või laenatud teistelt inimestelt (sugulastelt ,tuttavatelt jms) Me tahame ju näha oma ideaalse mudeli ja ümberoleva elu vastavust. Kui me seda vastavust ei näe , siis hakkame arvestama , miks kõik on nii vale , halb ja ebaõiglane. Nii ei pea olema ! END ÕNNETUKS TEHA ON LIHTNE Tõepoolest , teha end õnnetuks on väga lihtne
Seda teades on võimalik planeerida lapsele efektiivsemat õpetust. Kooliõpetus peaks arengutaset ennetama, st. käima arengust ees. Nimeta S. Freudi teooria põhiideid. Millised on isiksuse komponendid Freudi teoori järgi, kirjelda neid. Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid, mis omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes - psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon -
Mitteteadvustunud psüühika alateadvus, eelteadvuse, teadvusvälise, teadvustamatuse mõisted (tähelepanu kesmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid, vastureaktsioonid nõrkadele ärritajatele, fikseerunud suhtumised või hoiakud, unenäod, patoloogilised nähtused haige või ebanormaalses seisundis inimese psüühikas jne). See osa,mis jääb teadvslikkuse piiri taha. Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, väärtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. Eneseteadvus see on teadlikkus enese olemaolust ja tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest. Selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse ja saavutuste võrdlemine teiste isikute, nende saavutuste ja tegevusega. Väljendub minapildis.
Inimtegevus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk kõrema närvitegevuse funktsiooniks. Mehhanismilt bioloogiline, sisult sotsiaalne. Teadvuse tunnused: *võime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid *eesmärgilisus (võime planeerida tegevust, valida eesmärgi täitmiseks vahendid ja viisid) *ühiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine, edasiandmine- teadmised kanduvad edasi kultuuris *tingitus ühiskondlikust teadvusest- individuaalsetes teadvustes antud ja edasi kantud ideed, vaated jne, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rühmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja ühiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste võrdlemine teistega. Vihikus infotöötluse skeem! 3
annaabi.ee 
