ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: primitiivsed tungid,
olulised aktiivsuse allikad ja käitumise juhtijad. Freud püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest tema sisekonfliktidest. Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib iseeneslikult teadvusesse jõuda ning mille teadvustamiseks piisab minimaalsetest pingutustest. Eelteadvus on vaadeldav sillana teadvuse ja alateadvuse vahel. Kõige sügavamaks ja tähtsamaks inimmeele valdkonnaks on alateadvus. See sisaldab endas mitmeid inimese käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: · primitiivsed tungid · (varjatud) tunded
Jüri Allikus on vallandanud, leidub ka detailset objektiivsust. 9 Hoolimata oma erakordsest seletusjõust on Freudi teemakäsitlus hüplev nagu hästi tantsitud tango. Nii ,,Unenägude seletuse" kui ,,Teadvustamatuse" viimastel lehekülgedel teeb ta ootamatu ja huvitava pöörde keele ja mõtlemise vaheliste seoste valdkonda. ,,/M/õtteprotsessid, st tajudest eemalseisvad paineaktid on iseenesest kvaliteedita ja teadvustamata ning neil tekib võime teadvustatuks saada ainult sideme loomisel sõnalise taju jäljenditega. /.../ Alles sõnade kaudu arusaadavaks muutunud suhted moodustavad põhiosa meie mõtteprotsessidest. Näeme, et side sõnakujutusega ei lange veel kokku teadvustatuks saamisega, vaid annab ainult selleks võimaluse see ei iseloomusta niisiis mingit muud süsteemi peale Etd. [eelteadvuse]" (Freud 1999: 93-96). Justkui uues valguses avab end selle kõrval L. Wittgesteini kuulus aksioom:
Psühhoanalüüs: Sigmund Freud; Jung, Adler, Sullivan, Horney, Fromm, Rank, Erikson. Terve isiksuse areng baseerub edukal psühhoseksuaalse arengu staadiumite läbimisel. Psühhopatoloogia on teatud arenguetappide (oraalne, falliline jne) ebaadekvaatne läbimine. Ärevust põhjustab konflikt Id'i ja Superego vahel. Tee probleemide lahendamiseni peitub teadvustamata materjali läbitöötamisel. Eesmärk: muuta teadvustamatu teadvustatuks; põhiliste iseloomuomaduste ja isiksuse restruktureerimine varjatud konfliktide läbitöötamise abil. Terapeutiline suhe: rõhutatakse terapeudi anonüümsust, et klient saaks projitseerida oma tunded terapeudile. Terapeudi interpreteeringud peaksid õpetama klienti seostama praeguste käitumiste tähendust mineviku sündmustega. Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine.
Churchland (1998) arvab, et viimane seletus on teadvuse tekke põhjendamise seisukohalt sama müstiline kui nn haldjatolmu (pixie dust) seletus teadvuse lätete otsimisel sünapsite juurest. Tunnetuslikud teooriad teadvuse seletamisel Baars (1990, 1998) väidab, et teadvuse sisu paikneb nn keskprotsessoris, mil nimeks globaalne tööpind (kui "tahvel"). See tööpind vahendab mitteteadvuslike protsesside aktiivsust, muuutes vahendamise tulemusi teadvustatuks. Dennet püüdis kritiseerida Descartes'i "hinge teatri" ideed, ent sisuliselt nimetab sama asja ümber sensoorse info talletatud kogumite ("mustandite") ümbertöötamise ideeks. Sensoorse info mustandeid tuleb pidevalt ümber töötada, et arvestada järjest saabuva uue infoga. Teadvustatus tuleb Denneti arvates selliste ümberkirjutatavate mustandite paljususest. Shanon (1990, 1998) jagab teadvuse komponentideks. Nendeks on
annaabi.ee 
