Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine Alateadvuslik- teadvustamatus. Kuna Freud ise hoiatab eesliite "ala-" kasutamise vastu, siis polegi erilist valikut. Eesti keeles on püütud varem kasutada mitteteadvuse mõistet, kuid see on eesti keelele võõras. Teadvustamatus vastena on kõik see, millest inimene teadlik ei ole ja peaks olema igati sobilik. Freudi arvates on kahte liiki teadvustamatust: selline, mis on võimeline teadvusesse jõudma ja selline teadvusest väljatõrjutud teadmine, mis iseenesest ja lihtsalt niisama pole võimeline teadvusesse jõudma. Kuna Freud rõhutas teadvustamatu mõistega just seda teist teadvustamatuse liiki, siis peaks ka "-us" liitega kaasnev tähendus, "see, mida pole võimalik teadvustada", olema igati sobilik. Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata
Taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, liikumine Daniel Kahnemann Nobeli preemia 2002, psühholoogilise sissevaate toomise eest majandusteadusesse, inimeste otsused ei ole ratsionaalsed nagu eeldab majandus 3. Teadvus ja teadvustamatus Ptolemaios kirjutas esimesena teadvustamatusest (silmas tekkiva kujutise põhjal ei saa otsustada asjade tegeliku suuruse üle kuna see muutub koos vaatenurgaga ja kaugusega) Eduard von Hartmann- 1869 Teadvustamatuse Filosoofia, 3 teadvustamatust füsioloogiline (refleksid), suhteline (veel pole teadvuses), absoluutne (ei jõua sinna kunagi) Freud teadvustamatus (ID), eelteadvus (Ego), teadvus (Super-Ego) Redutseeriv lähenemine osakeste kirjeldamisest ja nende seoste uurimisest piisab teadvuse mõistmiseks (närvirakud ja omavaheline koostöö) Sidumise probleem pilt ümbritsevast on ajus hajutatud erinevate osade vahel, luuakse erinevad tõmmised, mis kaardistavad nähtut erineval moel
füüsilise energia analoogi, kusjuures seksuaaliha või agressiivsus- on vaid selle psüühilise energia välised avaldusvormid.Seega mõistab Jung libiido all psüühilist energiat laiemas kontekstis kui vaid seksuaaltung, mis Jungi järgi on üks tung teiste samaväärsete hulgas. Jungi analüütiline psühholoogia: nimetuse „analüütiline psühholoogia „ võttis Jung kasutusele 1913. a pärast Freudi psühhoanalüüsist eemaldumist.Tema arvates tuli psühholoogias uurida ka teadvustamatust(mis vastandub teadvuse uurimisele psühholoogias) ja mitte ainult individuaalset teadvustamatust vaid kollektiivset.INDIVIDUAALNE –on otseselt seotud inimese individuaalse minevikuga.KOLLEKTIIVNE- kogu inimkonna ajaloo ürgkogemused.NT.patsientide hallutsinatsioonidega tegeledes märkas ta, et seal esile kerkivatel fantaasia- ja unenäopiltidel on palju ühist müüdi- ja muinasjutumotiividega.Kuidas on võimalik,et eri indiviidide fantaasia sisaldab
2. Kui teadlik osa inimesest on valiv, siis teadvustamatu soovib saada kõike nüüd ja kohe. 3. Teadvustamatu ihasid ei saa muuta, sest neid ei saa õieti määratleda. 4. Teadvustamatud tungid täidavad psüühika energiaga, on nö psüühika käivitavaks jõuks, mille olemasolust inimene ise teadlik pole. · Teadvus siia kuulub eneseteadvus. See on valdkond, kus me teadlikud olles teeme valikuid ja toimetame. 1. Suudame kehtestada reegleid, neid järgida. Erinevalt teadvustamatust on siin kõik liigendatud ja korrapärane. 2. Descartest alates on just eneseteadvust peetud tõsikindluse allikaks st me võime eksida meeltemuljetes, kuid võime kaudu teadvustada ennast ja oma vaimuseisundeid, jõuame TÕE jälile. 3. Kuid Freudi järgi on see tõsikindel usaldusväärsus suurimaid enesepettusi. Inimese teadvus arvab et ta on kese, kuid tegelikult on ta üksnes teadvustamatu mängukann. · Eelteadvus teadvustamatu ja teadvuse kokkupuute piiril tekib midagi, mis
Lühidalt öeldes, kõik, mille energiatase langeb teatud tasemest allapoole, muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108) Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga, omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel teadvustamatust ja omadussõna ,,ohtlik", kuid seda samas mõttes, kui pealetulvav ookean võib olla ohtlik saarele, olemata samas oma olemuselt negatiivne. Aastal 1938 publitseeritud loengumaterjalis selgitab ta näitena psüühika terviklikkuse küsimust poleemika käigus Bultmanni deemonliku seestumuse käsitluse vastu. ,,Kuid mida võiksimegi oodata ajastul, kui kristluse ametlikud eestkõnelejad näitavad üles võimetust mõista usulise kogemuse põhialuseid! Ma tsiteerin siin järgnevalt lauset, mis on
annaabi.ee 
