Isiksuse struktuur: Mina on Jungi vaatevinklist vaid üks kompleks paljude teiste seas. Samal ajal on ta teadvustatuse kese. Teadlikult tajuda võib järelikult üksnes asju, mis assotsieeruvad minakompleksiga. Persona otstarve on kohanemine välismaailmaga normatiivse, sotsiaalselt talutava käitumisega. Ta ei ole samane Minaga. Vari on isiksuse tume pool, inimese negatiivsed omadused, mis on ühiskonnavaenulikkuse tõttu alla surutud ning teadvustamatusse lükatud. Niikaua kui Mina pole kohanud Varju, kantakse seda sageli Minast väljaspool asuvatele isikutele või asjadele üle. Varju kohtamine on tähtis ja möödapääsmatu samm isiksuse terviklikuks saamise, individuatsiooni teel.
eristu foonist, b) on harjumuspärased, c) on intensiivsed. V: VÄÄR 18. Psühholoogia uurib kultuuri mõju inimeste tunnetusele ja käitumsiele: SOTSIAALKULTUURILINE PSÜH. Psühholoogia uurimisobjektiks peaks olema tunnetus ehk need vaimsed protsessid, mis on seotud info omandamise, töötlemise, salvestamise ja kasutamisega : KOGNITIIVNE PSÜH Inimese isiksust, vaimseid häireid ja motivatsiooni saab seletada alateadvusesse ehk psüühika teadvustamatusse ossa surutud konfliktsete mälestuste ja emotsionaalsete kogemuste kaudu V: PSÜHHOANALÜÜS Teaduslik psühholoogia peaks keskenduma jälgitavale käitumisele V: BIHEIVIORISM Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset kogemust ja inimeste pürgimist eneseteostusele V: HUMANISTLIK PSÜH Psühholoogia peaks keskenduma inimeste abistamisele; oluline on mõista subjektiivset
· Naised loobuvad tihti oma tõelistest kutsumutest millegi nimel, et TEISTE arvates on palju vastuvõetavam. · Arv 3-esimesel katsel ei lähe asi korda,teisel ka mitte,kolmandal leiab miski juba aset. · Pühendumine on niisuguneprotsess kus loobume oma loomulikustalateadlikust hoiakust ja otsustame läbi kannatuste enese proovilepaneku hinnaga taotleda teadlikku ühinemist meeltesügavuse Ürgisedusega=ema ja isa püüavad tüdrukut teadvustamatusse seisukorda tagasi tõmmata. · Naise elujärgud
Koos vanema kolleegi Josef Breueriga esitasid nad juba 1883 oma esimese fundamentaalse ühisteesi hüsteeria kohta: „ hüsteerikud kannatavad enamasti reministentside (mälestuste) all“.Hiljem nad täiendasid seda ja tulemust saab taandada neljale põhiväitele.Esiteks – väitis Freud, et hüsteerikud ei kannata mitte ainult reministentside tõttu, vaid „ebatäielikult ärareageeritud psüühiliste traumade tõttu ehk siis kui psüühiliste traumadega seotud afektid on tõrjutud teadvustamatusse, elatakse nad hiljem välja nt erutushoogude kaudu.Teiseks- uskus Freud, et hüsteeriasümptomeid põhjustavatel läbielamistel on seksuaalne sisu ja, et hüsteeriasümptomid on ka ise seksuaalsuse avaldused.Kolmandaks-arvas Freud, et hüsteeriasümptomite põhjusi tuleb otsida varase lapseea seksuaalsest läbielamisest(hiljem Freud muutis meelt ja ütles.et pigem laste seksuaalfantaasiatest). Freudi käsitus hüsteeriast tipnes arusaamaga, et kõiki hüsteerilisi sümptomeid tuleb
teadvustamatus oleks omaenda tahtega teadlik olevus. Kuid teaduslikust vaatepunktist on see lihtsalt teatud psüühilise nähtuse omadus. Ei saa väita isegi seda, nagu oleks olemas kindlapiiriline klass psüühilisi nähtusi, millele regulaarselt ning kõigis olukordades oleks omane olla teadvustamata. Kõik asjad võivad olla või muutuda teadvustamatuiks. Kõik, mille unustad, või millelt pöörad ära oma tähelepanu, kuni see on unustatud, langeb teadvustamatusse. Lühidalt öeldes, kõik, mille energiatase langeb teatud tasemest allapoole, muutub alateadlikuks. (JUNG 1991:108) Jung argumenteerib tugevasti selle kasuks, et teadvuse kontroll inimese ning tema elu üle on illusoorne. Teadvustamata sisude pealetungi nägi Jung oma psühhiaatritöös igapäevaselt, kus inimest haaranud hullust ei põhjustanud ükski somaatiline põhjus. Siinjuures ei tohi teha viga, omistades teadvustamatusele ainuliselt negatiivse varjundi. Jung ilmselgelt samastab vahel