keskkonnas on veel minutaolisi objekte ehk suhe: mina ja maailm. 1.2 TEOORIAD ISIKSUSE ARENGUST 1.2.1 Psühhoanalüütilised teooriad Sigmund Freud (1856-1939) Freud lõi isiksuse struktuuri ja motivatsiooniteooria. Üldiselt jagatakse Freudi isiksuskäsitlus kaheks: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus jagas inimese teadvuse kaheks eraldiseisvaks territooriumiks, millest ruumiliselt on piiratum see, kus asub teadvus ja suuremas osas on kõik see, mis jääb teadvustamatuks ehk alateadvus. 2. Tungide teooria liikumapanevateks jõududeks on eros ehk seksuaaltung ja thanatos ehk surmatung. Lisaks eeldas Freud, et käitumist ja isiksust kontrollivad kaasasündinud seksuaalsed ja agressiivsed tungid ja jaotas lapse arengu psühhoseksuaalseteks astmeteks, kusjuures igal astmel peab ära lahendama teatud konflikte ning saavutama tasakaalu vajaduste rahuldamisel. 1. Oraalne faas imikul alates sünnist kuni 12-18 kuu vanuseks saamiseni; 2
emotsionaalselt sõltumatud. Neil õnnestub hoida endast positiivset pilti eemaldudes teistest ja mitte lubades, juhul kui neid hüljatakse, haavumist. Nad rõhutavad iseseisvust ja tihtipeale keskenduvad pigem intensiivselt tööle või harrastustele lähisuhete asemel. Nemad eristavad seksuaalsuse tunnete alusel kiindumusest ja nad peavad ka enda avamist ebameeldivaks. Tasapisi muutub aga selline kiindumusvajaduse eitamine teadvustamatuks. Nad mitte ainult ei eita neid tundeid, vaid on võimelised neid ka maha suruma. Selle mudeli esindajate seas on enam mehi kui naisi. 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) Nagu kujunevad suhted järgivad teatavat mudelit, nii teevad seda ka lagunevad suhted (Duck 1988). Selle mudeli eelis seisneb asjaolus, et siin on hõlmatud nii lahutusega seonduvad personaalsed, diaadilised kui ka sotsiaalsed aspektid. Esimene faas ehk interpsüühiline faas kujutab endast inimese sees
alateadvuses asuva pinge kohta Sigmund Freudi (1856-1939) psühhoanalüüs Võime eristad kolm olulist keset, mille ümber kogu tema teooria ülesehitub: · teadvuse ja teadvustamatuse mõisted · isiksuse struktuur · seksuaalsus Nende kolme komponendiga on kogu inimene ja kultuur paika pandud. Teadvuse astmed. Freud, olles uurinud oma patsiente, leidis, et inimene ei ole ratsionaalne ning tema käitumist juhivad tungid, mis ei asu teadvuses ja jäävad sellele teadvustamatuks. Kui alguses jagas Freud isiksuse struktuuri kaheks: teadvuseks ja teadvustamatuseks, siis teoses "Unenägude tõlgendamisest" toob Freud juurde ka kolmanda kihi. Seega koosneb teadvus kolmest komponendist: · Teadvustamatus (varem tõlgitud ka alateadvuseks) see on psüühilise maailma alusprintsiip, mis määrab oma olemasoluga kõik inimese vaimse elu ilmingud. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 4 1
vastandumine leiab aset inimhinges, kuivõrd Jumal ise soovis saada inimeseks inkarnatsiooni läbi. ,,See asetab inimese õlule uut liiki vastutuse. Ta ei saa enam selle kandmisest kõrvale põigelda, pidades end pisikeseks ning tähtsuseta olevuseks, kuna tume Jumal on tema kätesse sokutanud aatomipommi ning keemiarelva ning andnud temale võimu tühjendada kaasolevuste peale apokalüptilised vihakausid. Kuivõrd talle on kätte antud pea jumalik võim, ei või ta enam jääda pimedaks ning teadvustamatuks. Ta peab teadma midagi Jumala loomusest ning metafüüsilistest protsessidest, kui ta soovib mõista iseend ning seeläbi saavutada gnoosist Jumaliku kohta." (JUNG 2002:129) Siit nähtub selgesti Jungi mure ning hool - kuidas ometi mõtleks inimene eluga toime tulla, kui ta iseendastki aru ei saa? Ning - mis saab meist kõigist, kui meie üle valitsevad mõistmatud inimesed? Nii ongi tema soov tuua selgust varjatud jõudude osas, mis inimesi ,,liikuma" panevad
annaabi.ee 
