1. eluinstinkt, samastub suguinstinktiga e libidoga; 2. surmainstinkt ehk hävitamise instinkt e Thanatos. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute (sh kuritegude), unenägude põhjustajaks, samuti ka loova aktiivsuse lätteks (eriti kunstis). Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks, mida seostas eri viisidel vastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas: Psühholoogia arengulugu 3 Teema 2 1. ,,tema" (id)- isiksuse tume, nähtamatu, halvasti organiseeritud osa, sisuks instiktiivsed püüdlused; 2. ,,mina" (ego)- isiksuse organiseeritud alge, funktsiooniks indiviidi psüühika kaitse väliskeskonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega ; 3
Nende kahe jõu vastastikune võitlus. Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm
Elu on paradoksaalsel kombel surma teenistuses. Täitmata soovide ja realiseerimata 4 tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, kuritegude jt eksitoimingute, unenägude põhjustajaks, samuti loova aktiivsuse lätteks eriti kunstis. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: ,,tema" (id), ,,mina" (ego) ja ,,ülemina" (super-ego) ning seostas neid mitmel viisilvastavalt ebateadliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. Neofreudism pöördub sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole.. Adler nimetas võimutungi, tahet vägivaldsusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsus tunne. Inimese psüühilised protsessid ja tegevuse motiivid on determineeritud nende kahe vastandi omavahelisest toimest.. Väga oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsus kompleksi. Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse
1) eluinstinkt, mis samastub põhimõtteliselt suguinstinktiga; 2) surmainstinkt e hävitamise instinkt. Elu oleks justkui võitlus, et jõuda kindlale eesmärgile surma. Täitmata soovide ja realiseerimata tungide alateadvuses olev, allasurutud energia võib olla neurooside, eksitoimingute, unenägude põhjustajaks. Freud jagas isiksuse kolmeks põhimõtteliseks osaks: tema, mina, ülemina ning seostas neid mitmel viisil vastavalt ebatervisliku, eelteadvusliku ja teadvuslikuga psüühikas. ,,Tema" (id) on isiksuse tume, nähtamatu ja halvastiorganiseeritud osa. Tema kohta saame infot unenägudest ja neurooside uurimisel. ,,Tema" sisuks on instinktiivsed püüdlused, mis otsivad endale lahendust ja on määratud nn naudinguprintsiibiks. ,,Mina" (ego) kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda mis on vaelüliks välismaailma ja ,,tema" vahel. Mina ja tema vahel on barjäär. Tavainimesel kulub väga vähe energiat et seda nn bariääri
annaabi.ee 
