testitakse lapsi kahe haiguse suhtes: kaasasündinud hüpotüreoos ja fenüülketonuuria. (3) Rinnavähk: uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. 10. Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus, levimus, elulemus
µ - ülkogum Alati kui me midagi mõõdame, siis me võime eksida ja seda eksimist nimetatakse olulisuse nivooks, mille väärtus on kokku lepitud. On olemas 0,05, 0,01 ja 0,001. Selle määra valid sa ise. See sõltub natuke millises teadusvaldkonnas sa töötad nt sotsiaalteaduses on 0,05 või 0,01, kui täppisteadus, siis ta läheb järjest väiksemaks – 0,1 ja 0,001. Meditsiinis ei taha keegi eksida ja siis on ka veel eksimispiir liiga suur. Ühelt poolt siis reglementeeritud teadusvaldkonnaga, teiselt poolt on ta seotud ka veidi tulemustega. α= 0,05 – see vastus v järeldu mida me kirjutamine võib olla viiel juhul sajast vale. Teeme testi: võta Tulemus: Valimi statistika: Teine tabel on seose korrelatsioon, ehk kuidas need kaks tunnust on omavahel seotud. Arvutatakse Pearsoni kordaja r=0,2 Kolmas tabel on siis t-test: Kui arvuteid veele ei olnud, tehti järeldusi z-testiga. Esimene võimalus: nullhüpotees ütles, et erinevus keskmiste vahel puudus.
a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8. Rahvatervishoid; epidemioloogia liigid, epidemioloogia harud; mõisted: levimus, haigestumus, suremus. Kumulatiivne haigestumine, määr, standard. Rahvatervishoiu objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. Epidemioloogia liigid
Prognoos funktsiooni taastumise suhtes (p.quad functionem) Prognoos töövõime osas (p.quad laborem) Prognoos tervistumise osas (p.quad sanationem) Hea prognoos (prognosis bona) Kahtlane prognoos (prognosis dubia) Halb prognoos (prognosis mala) Väga halb prognoos (prognosis pessima) Rahvatervishoid & epidemioloogia Rahvatervishoid (public health) tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. 1. objektiks on rahvastiku tervis 2. eesmärgiks rahavastiku tervise parandamine. Rahva tervishoid (EPIDEMIOLOOGIA): tervishoiu statistika, haiguste esinemine rahvastikus, suremus (mingist kindlast haigusest tingitud surmajuhtude arv 100 000 elaniku kohta aastas), levimus, elulemus, preventsioon, prognoosid, molekulaarne epidemioloogia, geneetiline epidemioloogia.
probleeme, kuidas on tervis ja psühholoogia vastastikku seotud ning uuringute alusel (toetudes psühholoogiateadusele) näitab uusi teid tervise hoidmiseks ja tugevdamiseks. Ühist on ka meetodites (väsimuse ja diskomfordi kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine), terviseedenduslikes programmides töökohal, stressi vähendamisel ja sellega toimetulekul, traumade vähendamisel ja ohutuse tagamisel. Vähem on tuntud seos operatsioonide uuri- misega, teadusvaldkonnaga, mis modelleerib matemaatiliselt tööprotsesse ettevõtetes, eeskätt tööstuses, selgitades välja kitsaskohti. Ergonoomikal on ühist ka kunstiteadustega, eriti tööstuskunstiga ja tarbekunstiga. Mitmepalgelised on seosed inimese ökoloogiaga. Käesoleval ajal tihenevad seosed majandusteadustega. Tehakse majanduslikke arvutusi, et uuringuid põhjendada. Ergonomistid puutuvad sageli kokku kvaliteedi, sealhulgas elukvaliteedi kindlustamisega (modelleerimisega)