nimetab esseeks, sest see ilmus Encyclopedia of Unified Science'i ühe köitena ning ei anna päris raamatu täismõõtu välja (lk 11) , eesmärk on põhiliselt tõestada, et teadlaste senine arusaam teaduse arengust on kohati väär ning ta tõestab seda väga paljude näidetega. Esimese asjana käsitleb Kuhn oma raamatus normaalteadust ja ka teed selle juurde. "Käesolevas essees tähendab normaalteadus uurimist, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, saavutustel, mida mõnesugune teadlaskond tunnustab teatud ajal kui vundamenti oma edasiseks tööks" on ta öelnud. (lk27) Leian, et see definitsioon võiks kehtida ka väljaspool seda esseed, sest tegemist on igati loogilise lähenemisega ning sobiks ka üldisesse normaalteaduse konteksti. Selleks, et teadlane saaks midagi uurida, peab tal olema mingisugune baasteadmine juba olemas. See omakorda tähendab, et need baasteadmised tuleb kuskilt saada,
„meil on paradigma“, järelikult teeme teadust? Seda Kuhn ise siiski silmas ei pidanud, see on siiski ainult loodusteadustele rakenduv teoreetiline mudel – normaalteadus. Paradigmad on ühis mõõduta Vaatame minevikuteooriaid tänase mõõdupuuga. Iga ideed tuleb aga Kuhni arvates vaadata tema ajalises/kultuurilises kontekstis. KUHN 1-5 ptk Normaalteaduse mõiste – 3 fookust Normaalteadus – uurimine, mis baseerub kindlalt ühel või enamal mineviku teadussaavutusel, vundament edasiseks tööks. Viimistlusoperatsioonid paradigmal. Kooskõla praktika ja teooria vahel. Spetsiifilised uurimisvaldkonnad paradigma sees, mis moodustavad normaalteaduse. 1)Kuhni uuenduslikkus: Kunagi kehtinud teooriad ei ole halvad sp et nad on kõrvale heidetud, peaksid konteksti arvestama. Arvestada, mis tehinilised lahendused olid siis. 2) eelteadus : tagasivaates ajalukku paika pandud – ühise paradigmata, iga katsetaja kasutas
Metsad ja põõsastikud katavad 67% territooriumist. Esineb palju endeemseid liike. Maavarade poolest on Jaapan vaene, kõige rohkem leidub kivisütt, vähesel määral ka pruunsütt, naftat, maagaasi, kulda, hõbedat, raua-, mangaani-, vase-, tsingi-, plii-, kroomi-, nikli-, volframi- ja uraanimaaki ning barüüti, grafiiti ja väävlit. Jaapan on kõrgelt arenenud majandusega riik. 1970. ndatel hakati seniste tooraine- ja energiamahukate tootmisharude asemel eelisarendama teadussaavutusel põhinevaid harusid. Hankiv tööstus annab vaid 0,1% Riigi kogutoodangust. Elektrienergiast annavad soojuselektrijaamad 52%, tuumajaamad 38% ja hüdroenergiajaamad 8%. Kogu kasutatav tuumakütus imporditakse. Töötleva tööstuse peamised harud on must metallurgia, nafta töötlemine, masinaehitus, keemia- ja elektroonikatööstus. Jaapan ehitab umbes poole maailma laevadest ja tuntud on ka autotööstus. Haritavat maad 12% riigi pindalast, ülekaalus väikemajandid
kergeid lahendusi. Autoriteetidele viitamine – lisab omamoodi objektiivsuse. VIII. 4. Loeng. Teadus on see, mida teadlased teevad: tegevusteoreetiline teaduse käsitus. Miks tasub uurida teadust kui kultuuri? IX. 5. Seminar. Kuhni normaalteaduse käsitus (Kuhn 1-5 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSIMUSED: Normaalteadus 25. normaalteadus on see, mis baseerub kindlalt ühel või rohkemal mineviku teadussaavutusel, mida teatud teadlaste koolkond tunnustab olema fundamentaalne. Normaalteadust näitavad õpikud, kus on kõik kokku võetud: esitavad olulise osa, illustreerivad selle rakendusi ning võrdlevad näidisvaatlustega. Normaalteadus on struktureeritud tegevus, mis on suunatud ühe paradigma poolt, mis on suuremalt jaoltvõetud omaks teadusliku kogukonna poolt. Eelteadus Toetava paradigma kujunemisel muutub eelteadus normaalteaduseks. Mitte
annaabi.ee 
