Maie Remmel üritab iga hinna eest eestlasi siduda ülejäänud maailma kultuuriruumiga ja arengutega. Näiteks on ta pidanud ettekannet teemal: Tee neandertallasesteestlaseni. Kahjuks ei räägi autor sellest, miks uurib ta just Muinas-Eestit ja just sellisest aspektist. Tahaks teada, mis ta üldse selle teemani viis, see aitaks kindalsti seda raamtut paremini mõista.Kas antud uurimus on teaduslik või pseudoteaduslik? Väliselt oleks justkui tegemist teaduslikuga. Aerofotod, tabelid ja kaardid annavad tööle juurde teadusliku kaalu.Pseudoteadus pretendeerib alusetult teaduslikkusele, kui lähtuda Imre Lakatosist. Antud teos tundubki väliselt teaduslik aga sisuliselt on tegemist lihtsalt poplaarteadusliku kirjutisega. Teadus tundub antud olukorras olev nagu kaubamärk. Chalmersi sõnul õigustatkse sel juhul mitteteaduslikku teaduslikuga või siis seostatakse selle sõnaga väärtusi, mida selle nime kandjal tegelikult ei ole. Sel
Milles seisnevad August Comte peamised ideed sotsioloogiast? Mida tähendab Comte kohaselt, et sotsioloogia peab olema positiivne teadus? Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius- kaaslane, logos-mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Millist kolm arenguetappi toob välja Comte kirjeldamaks teadusliku mõtlemise iseärasusi ühiskonnast? Milises arenguetapis tekkis tema arvates sotsioloogia ja miks?
Sotsioloogia kui teadusharu juured on 18. sajandi Euroopas. 2. Auguste Comte'i, Emile Durkheim'i, Max Weberi roll sotsioloogia kui teadusharu arengus. Esimest korda kasutas mõistet ,,sotsioloogia" Auguste Comte (1798-1857). Kr. k. Socius-kaaslane, logos- mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Emile Durkheim (1858-1917). Peetakse üheks suuremaks sotsioloogia klassikuks. Väitis, et üksikindiviid ei oma erilist tähtsust sotsioloogia jaoks. Oluline on ühiskond või suurem grupp, kuhu inimene kuulub. See,
Jumalast eraldumine- kui miski ei piira, siis inimesed ei kontrolli ennast ehk seisund Leviathan. Miks Thomas Hobbesi arvates mängib riik kõige olulisemat rolli inimelus? On olemas sotsiaalne leping(idee, mis aitab inimestel elada), mis reguleerib inimsuhteid. Kirjeldage Auguste Comte sotsioloogia positivismi ja uurimismeetodit. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba(erapooletu) ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Mille poolest erinevad üksteisest teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne teadmine ühiskonnast? Teoloogiline on jumalal põhinev. Metafüüsiline proovitakse hakkama saada ilma jumalata, seletatakse maailmakorda lahti abstrakselt. Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel.
Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga. Kogu see kontekst on mure talurahva pärast. Ammu on olnud juba alkohol kauplemises suur asi. Üks annab alkot, teine annab nt elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua.
Kapitalism. Seda narratiivi on võimalik käsitleda ka naudinguna. Meil aga arvatakse, et alko on probleem. Nt Vahemereäärsetes riikides on alko nauding. Alkohol on negatiivne nähtus kogu selles elulaadis. 1)moraalikirjandus/moraalidiskursus. Alko on üleastumine mingitest sätestatud reeglitest, patt. 2) (populaar)Teaduslik diskursus, kõneviis. Meditsiiniline kõnepruuk. Alkoholipruukimine on haigus. (19. saj) 3)sotsiaalne taust/raam, aga tihti segatakse see moraalse ja teaduslikuga. Kogu see kontekst on mure talurahva pärast. Ammu on olnud juba alkohol kauplemises suur asi. Üks annab alkot, teine annab nt elevandiluud. Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua
annaabi.ee 
