Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega, esialgne uvi “infokülluse” fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas, uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest. 1980ndada aastad- Keskendumine kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. 1990ndatest kuni tänapäevani- Tehnoloogia kasutajasõbralikkuse problemaatika, käsitlused informatsiooni muutumisest teadmuseks, üleminek teadusliku informatsiooni uurimiselt
bibliogtaafia kartoteeki. 1951. aastast sai uueks direktoriks Aimi Hiir. Kirikust ümber ehitatud hoone võeti õpperaamatukoguna kasutusele 1956.aastal. 1957.aastal lõpetati ligi kümme aastat kestnud raamatuvarade inventeerimine. 1958.a. nimetati raamatukogu teaduslikuks raamatukoguks, seoses sellega suurenes koosseis, avardusid võimalused bibliograafia- ja teadustööks, kujundati välja restaureerimisosakond. Regulaarselt hakkasid ilmuma raamatukogu publikatsioonid, toimuma teaduskonverentsid, seminarid. 1962. aastast sai raamatukogu juhatajaks Laine Peep, kes oma pikaajalise ja sisuka tööga asetus oma varasemate teenekate eelkäijate Karl Morgensterni ja Friedrich Puksoo kõrvale. Publitseeriti esimene aastaraamat ,,Tartu Riiklik Ülikool. 1960.a. ilmunud tööde bibliograafia". Jätkus raamatuvarade kiire lisandumine, ulatudes aastas 50 000- 60 000 trükiseni. Ruumipuudusel tuli raamatuid hoida riiulitel kahes reas, pakkidena põrandal ja aknalaudadel.
36 venestamispoliitikat. Lisaks linna 200. juubelile oli fookuses ka Nõukogude Liidu jaoks oluline sündmus fasistliku okupatsiooni vabanemise 40. aastapäeva tähistamine. See oli nii tähtis, et juubelipidustuste ajaks kutsuti Võrru palju kõrgeid külalisi ning mõningatel üritustel võis sõjaveteranide osakaal linnarahva varju jätta. Terve aasta vältel toimusid mitmed teaduskonverentsid, konkurssid ja mitmesugused üritused, kuid põhilise osa jäeti siiski augustisse. Juubelipidustuste avapaugu lõi 10. augustil kahe näituse avamine, kus Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktorile Aleksander Krullile anti au öelda avasõnad. 11. augusti õhtul toimus aga suur kontsert äsja rekonstrueeritud Kubija lauluväljakul, kus esinesid suur hulk arv laulu- ja tantsuansambleid nii siit kui ka piiri tagant. Ka 12. augustil jätkusid pidustused Kubija lauluväljakul. 25
9 5. Infoteaduse arenguetapid. Infoteaduse arengut võib vaadelda kolme etapina: I ETAPP 1958-1977 Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine. Piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega. Esialgne huvi täielikult ,,infoülekülluse" fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas. Uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse. Mitmed olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemi lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W.Goffman Information science: discipline or disappearance? · A.Debons Information science: search for identity. jt. II ETAPP 1980ndad aastad Keskendumine: kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke.
annaabi.ee 
