astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest. Kui nad aga maad ei saanud, oli pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust.
Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond Folkloristika osakond 4 Ajalugu. 1995. aasta jaanuaris valis Kirjandusmuuseumi nõukogu direktoriks viieks aastaks filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi etnomusikoloogia (juhataja Ingrid Rüütel) ja folkloristika osakonnad (juhataja Mare Kõiva). 21.veebruaril 2000 valis haridusministri poolt kinnitatud valimiskogu, milleks oli Kirjandusmuuseumi laiendatud teadusnõukogu, ühehäälselt järgnevaks viieks aastaks Kirjandusmuuseumi direktoriks tagasi senise direktori Krista Aru 3
pettumus suur kuid uuesti usku vahetada enam ei saanud. Tsaarivalitsus nägi õigeusu levitamises vahendit impeeriumi äärealade venestamiseks ja Balti erikorra murendamiseks. Esimene Eesti üldlaulupidu toimus 1869. Aastal Tartus ja see kasvatas eestlaste kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgustas tulevikuks. Kohalik talupojakultuur hakkas järjest rohkem muutuma euroopalikuks kirjakultuuriks. Üheks tähtsamaks baltimaade vaimuelu keskuseks ning õppe- ja teadusasutuseks kujunes Tartu Ülikool, mille avamise järel hakkas kohalik haritlaskond kiirelt kasvama. Tõusis ka talurahva haridustase. Esimene eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-leht". Üha enam hakkas ilmuma rahvakeelset kirjandust. Rrahvaasemikud jagunesid kaheks leeriks ja nende leeride nõudmised olid sellised: mõõdukad-eesti keelele nõuti suurema kasutusõiguse andmist radikaalid-nõudsid demokraatlikku vabariiki,keeldusid maksude maksmisest ja sõjaväkke minemisest
ladinakeelne meditsiinilis-botaaniline käsikiri "Herbarius-Codex", mis sisaldas taimede kirjeldusi ning juhatusi ravimtaimede kasutamiseks. Eelmise sajandi algul läks see käsikiri Tallinna linnaarhiivist kaduma. 1452. aastast on teateid Tallinna raeapteegi aia olemasolust. 1645. aastal asutati Narva apteegi aed, kus 1677. aastal kasvatati ligikaudu 150 liiki ravimtaimi. 1632. aastal asutati Tartus Academia Gustaviana, mis kujunes lisaks kõrgkoolile veel ka akadeemiliseks teadusasutuseks. Tõenäoliselt ei tegeletud seal aga ei taimesüstemaatikaga ega geograafiaga. Eelnimetatud teadustest saab nüüdisaja mõistes rääkida alles pärast Karl Linné teose "Species plantarum" 1753 ilmumist. Eesti taimestiku teaduslik uurimine algab 18. sajandi esimesel poolel. 1727. aastal saadeti Peterburi Teaduste akadeemia poolt "Narvasse, Tallinna ja teistesse Liivimaa kohtadesse" kohalikke taimi korjama ja uurima õpetlane Johann (Ivan) Christian Buxbaum.