ndate alguses, on eraisikute loovutused kasvanud märgatavalt alates 1990. aastast. Erakogudest väärivad märkimist H. Rieti, V. Nairise, H. Pedusaare kollektsioonid. Filmiarhiiv kogub helidokumente eesmärgiga dokumenteerida Eesti riigi ja ühiskonna arengu olulisi külgi. Hoiul on poliitika-, ühiskonna-, teaduse- ja kultuuritegelaste kõned, esinemised ja intervjuud (G. Ots, P. Ariste, P. Keres, H. Kruus, V. Alttoa jt.). Esindatud on eesti ajakirjanduse-, spordi-, tehnika-, meditsiini- ja teadusajalugu kajastavad teemad. Väärivad märkimist helidokumendid, mis sisaldavad autentseid helisalvestusi ühiskondlikke liikumiste tegevusest Eesti riigi taastamisel (Eesti NSV Loominguliste Liitude juhatuste ühispleenum, Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutav kogu, Eesti Kongress (I), Eestimaa Rahvarinde I kongress) ning ühiskondlike algatuste kogunemisest. Suuremad arhiivid kajastavad Eesti riigi seadusandlike, valitsus- ja teiste asutuste tegevust nagu
seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus
seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja ,,ratsionaliseerida", kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus
seaduspärasused ei ole täpselt ette ennustatavad, vaid hoopis tõenäosuslikud. Seda on teaduse ajalu- gu korduvalt tõestanud. Erinevatel teadusharudel on olemas siiski ka midagi ühist ning seda universaalset teadusfilosoo- fid otsivadki. Igasugune teadus põhineb ainult talle omase kindla teadusliku meetodi alusel. Teadlased nimeta- vad reegleid, mille järgi tuleks toimida, et saada uusi kindlaid teadmisi. Näiteks nii arvasid R. Car- nap, C. G. Hempel, K. R. Popper ja I. Lakatos. Teadusajalugu kirjeldas aja jooksul kogunenud teadmiste arvu ning seda oli vaja „ratsionaliseerida“, kuid see oli nö vana ratsionalismi seisukoht. Uus seisukoht juhindub uue paradigma järgi just olemasolavast teadusest ja sellega tegelevatest inimestest. Loogiline empirism oli vana ratsionalismi aluseks. Sellel oli vaatuslik baas, tajukogemu- sed, internalism ja sõltumatus. Tajukogemuse sõltumatusega ei olnud mitmed inimesed rahul. Ilmselt sellepärast, et teooriast sõltub vaatlus
annaabi.ee 
