konteksti panemise. 34. Teadmise/teadmuse mõiste- Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga. 35. Nõuded andmetele/informatsioonile- Informatsiooni kättesaamiseks peab olema määratletud, millistele nõuetele vastavat informatsiooni ning selle aluseks olevaid andmeid iga organisatsioonis tegutseja ja sellega suhtleja vajab ja kuidas ta pääseb nendele andmetele (ja vastavale informatsioonile) ligi. Nõuded andmetele- informatsioonile saab jagada 3 kategooriasse: aja-, sisu- ja vormikategooria või –mõõde. 36
andmete omavahelise seostamise, töötlemise, konteksti panemise. Teadmise/teadmuse mõiste Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga. Ettevõtte/organisatsiooni juhtimise tasemed või vastutusalad Juhtimistasemed eristuvad üksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust võib eristada: · andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks · aja järgi, mille vältel andmed ja nende pealt saadav informatsioon on veel aktuaalne ("värske") Täpsemalt eristuvad juhtimistasemed selle järgi:
· Teadmise/teadmuse mõiste Saadud informatsiooni kombineerimine vastuvõtja olemasolevate ideede ja kogemustega väljendades mõistmist, õppimist ja andes aluse otsuse tegemiseks. Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Teadmus on näiteks vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel teisendada. Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga. Üks näide andmetest, informatsioonist ja teadmisest on esitatud alljärgneval joonisel: Otsuse tegemine eeldab informatsioonist ja teadmisest arusaamist. Teadmise aluseks on informatsioon, mis omakorda on andmeteisenduse tulemus. Ettevõtte kontekstis on informatsiooni ja teadmist vaja eelkõige ettevõtte juhtimiseks ja tavaliselt väljendub informatsioon vastavates aruannetes.
need näitajad, mis aitavad vähendada klientide ooteaega Teadmine/teadmus Teadmine/teadmus (knowledge) Informatsiooni omavaheline seostamine, sellele laiahaardelisema tähenduse omistamine. Informatsiooni töötlemine selliselt, et väljendada mõistmist, kogemust, õppimist Teadmus on vajalik selleks, et valida, milliseid andmeid informatsiooni saamiseks hankida ja milliste reeglite alusel töödelda Teadmusel on informatsiooniga võrreldes pikem eluiga Teadmus sisaldab reegleid tegutsemiseks, nö käitumismustrit Juhtimistasemed (-struktuur) või vastutusalad Eristuvad üksteisest vastutuse ja volituste suurusega. Vastutust võib eristada: · andmete töötlusastme järgi, mida on vaja ülesannete täitmiseks · aja järgi, mille vältel andmed ja nende pealt saadav on veel aktuaalne ("värske") Täpsemalt: · millised on andmeallikad, mis on vajalikud informatsiooni jaoks ametikohale