F. Moretti: "A more rational literary history. That's the idea" (2003 68) Erilised/erandlikud tekstid vs. (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna Graafikud > zanri publitseerimisajalugu Kaardid > sisu/süzee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogiad > tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüvest, mingi zanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse `kirjutamine' (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174
That’s the idea” (2003 68) Erilised/erandlikud tekstid vs. (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna Graafikud > žanri publitseerimisajalugu Kaardid > sisu/süžee elementide kaardistamine, toob esile varjatud struktuurid Geneoloogiad > tekstide suhestumismustrid, kirjandustekstide evolutsioon, hargnevused ühest tüvest, mingi žanritüübi lõpp jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Maurice Halbwachs, kultuurimälu >kollektiivi teadmistevaramu oma identiteedi, ühtsuse ja eripära vastu Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahvuse loojana, rahvuse ‘kirjutamine’ (mitte peegeldamine) kirjanduses, Jaan Undusk : kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid, ideoloogiline telg, mõttemallid ja tüüpkujud (vabadusvõitlus, Jüriöö mäss), 1994, 147-174
soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Rõhuasetused on tihti võrdlevad (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine see ongi pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt. Üks traditsioon vs ,,mitu kirjandust", tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi. Kirjandus ja mälukultuur Maurice Halbwachs, kultuurimälu kollektiivi teadmistevaramu oma identiteeti, ühtususe ja eripära vastu. Identiteet, see kuidas midagi on mäletatud. Kirjandus kui kultuurimälu oluline teabekandja Kirjandusajalugu kui eesti kirjanduse ajaloolise identiteedi ja mälu allikas Kirjanduse roll rahuvuse ja identiteedi loojana, rahvuse ,,kirjutamine" (mitte peegeldamine) kirjanduses Jaan Undusk: kirjandus kui rahvust loov tekst (tüvitekstid ideoloogiline telg, mõtemallid ja tüüpkujud (vajadusvõitlus, Jüriöö mäss)
- Muretseme nende inimeste pärast, sest nad on ohvrid. Matthew Arnold (teoreetik) oli mees, kes vaatas populaarkultuuri kultuuri üldise mõiste sees. Tema raamat oli ,,Culture and Anarchy" 1869 (algselt kultuur ja tema vaenlased). Selles raamatus pakkus ta välja oma kultuuri definitsooni ja uuris anarhiat. · Kultuuri mõistet nägi ta üldiselt kahte moodi. 1. Kultuur oli talle teadmistevaramu. Ta ültes: ,,Parim, mis maailmas on mõeldud ja öeldud". 2. Kultuuril on omadus kindlustada jumala tahte valitsemist maailmas. · Seega on kultuur lisaks teadmistevaramule ka miski, mis kindlustab jumalikku korda. · Kultuur on moraalselt kasulik. · Kultuur pole kogum tekste või saavutusi või väiteid, ta on sotsiaalselt toimiv ja kasulik. Ta hoiab korda, muudab inimese paremaks
annaabi.ee 
