järeltulijatele, et tagada oma püsimajäämine. Sellegi poolest on süstemaatiline teadmisjuhtimine ärilisel eesmärgil üles kerkinud sellisel kujul nagu me seda tänapäeval käsitleme alles mõne kümnendi eest ning pole seni kujunenud igapäevaselt kasutatavaks valdkonnaks juhtide seas. (Wiig 1997) Teadmisjuhtimine aitab tänapäeval vastata küsimusele, milliseid teadmisi vajame ning kuidas ja kus neid teadmisi rakendada. Järgnevas referaadis annan lühiülevaate teadmisjuhtimise kujunemisest ja minu seisukohast teadmisjuhtimise olulisematest aspektidest ning selle rakendusviisidest tänapäeval. 1. TEADMISJUHTIMINE Termini ,,teadmisjuhtimine" võttis esimesena kasutusele USA juhtimiskonsultant ja praktik Karl Wiig, keda peetakse ühtlasi ka selle valdkonna asutajaks. Karl Wiig väitis, et teadmisjuhtimine on teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane
reorganiseermise/reformimise kaudu on vähem radikaalne kui ümberkavandamine, kuid osalt sarnane. Enamasti on see seotud ettevõtte juhtimisstruktuuri ja juhtimisfunktsioonide täiustamisega, mille tulemusena paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ning kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. Teadmisjuhtimise käigus töötatakse välja ja evitatakse protsessid ning lahendused, mis on seotud ettevõttes teadmiste ja oskuste omandamisega ning intellektuaalse kapitali kasutamisega efektiivsuse, tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teadmisjuhtimise tähtsamas funktsioonid on teadmiste otsing, hindamine ja analüüs, teadmiste kogumine, loomine, säilitamine, levitamine, kasutamine. Muudatuste juhtimine. Pidevalt muutuvas väliskeskkonnas peab konkurentsivõimet hindav ettevõte neid
reorganiseermise/reformimise kaudu on vähem radikaalne kui ümberkavandamine, kuid osalt sarnane. Enamasti on see seotud ettevõtte juhtimisstruktuuri ja juhtimisfunktsioonide täiustamisega, mille tulemusena paranevad ettevõtte näitajad. Teadmisjuhtimine. Teadmiste süstematiseerimine, teadmiste selgesõnaline ja sihipärane ülesehitamine, taastamine ning kasutamine, et maksimeerida ettevõtte efektiivsust ja kasumit oma teadmisvaradest. Teadmisjuhtimise käigus töötatakse välja ja evitatakse protsessid ning lahendused, mis on seotud ettevõttes teadmiste ja oskuste omandamisega ning intellektuaalse kapitali kasutamisega efektiivsuse, tulemuslikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teadmisjuhtimise tähtsamas funktsioonid on teadmiste otsing, hindamine ja analüüs, teadmiste kogumine, loomine, säilitamine, levitamine, kasutamine. Muudatuste juhtimine. Pidevalt muutuvas väliskeskkonnas peab konkurentsivõimet hindav ettevõte neid
aga ka et see pidevalt täieneks ja toimiks. Personalil peab olema töötamiseks kliendiandmebaasiga piisavalt oskusi, töötajate kohustuste hulka kuulub uute andmete järjepidev sisestamine sellelsse andmebaasi, samuti kannavad nad vastutust sisestatud andmete õigsuse ning kõigi andmete eestilise kasutamise eest. Kliendisuhete juhtimisel on väga tähtsad nii töötajate kvalifikatsioon kui ka infobaasi tüiuslikkus. Kliendisuhete juhtimisel tuleb kasuks ka intellektuaalse kapitali ja teadmisjuhtimise kontseptsiooni kasutamine. 1.7 Kompetentside juhtimine ja personali arendamine Ladina keeles tähendab competence vastavust, personalitöö kontekstis on see töötaja ja töö vastastikune sobivus. Kompetents on indiviidi süvaomadus, mis on põhjuslikult seotud efektiivsuskriteeriumidele vastava käitumisega mingis ametis või situatsioonis. On sügavalasetsev, püsiv isiksuse
annaabi.ee 
