mees ja olla abielus. Paratamatus- miski mis peab olema. Propositsioon- on see mida lause tähendab Ratsionalism- teadmiste omandamine mõistuse mitte kogemuste abil Semantika- õpetus keeleliste väljendite tähendusest. Semiootika- õpetus märkidest ja sümbolitest Skeptitsism- seisukoht, et kindel teadmine on võimatu Tautoloogia- väide, mis on paratamtult tõene. Teleoloogia- eesmärkide või lõppsihtide uurimine Tunnetusteooria- tunnetusõpetus Epistemoloogia- teadmiseteooria Universaal- üldmõiste nagu nt punane või naine Verifitseeritavus- saame tõestada, et miski on õige / tõestatav Võimalikkus- asi võib olla nii ja võib olla mitte nii. FILOSOOFID SOKRATES Elas 5-4 sajand eKr. Ta oli esimene nö. Sütematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, enamik teavet temast pä'rineb meile filosoof Platoni ja ajaloolase Xenophoni vahendusel. ,,Ma tean, et ma midagi ei tea"- sellel väitel on 2
TEADMINE I 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus) tegeleb filosoofia valdkond, mida nimetatakse epistemoloogiaks. Termini “epistemoloogia” vermis 1854 šoti mõtleja James F. Ferrier [1808—1864] “epistemoloogia” tähendab – teadmine Uusaja domineerivamaid filosoofiavaldkondi Kõrvuti terminiga “epistemoloogia:” - “gnoseoloogia” - “tunnetusteooria” - “teadmiseteooria” - “teadmusteooria” - “episteemika”EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega EPIDEMIOLOOGIA (epi – juures, seas; demos – rahvas; logos – teadus, õpetus) Teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides 2. Mida tähendab küsimus „teadmise ulatusest“? Teadmise ulatus tähendab:- Kui palju me teame? - Kus on teadmise piir
. väljenduslik otstarve (väljendub üllatust, kahtlust, mitteuskumust) 5.-6. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Sõna ,,epistemoloogia" on kreeka sõna, tähendab ,,teadmine". Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus). Termini mõtles aastal 1854 soti mõtleja James Ferrier. Termini ,,epistemoloogia" kõrval on kasutuses ka terminid: ,,tunnetusteooria", ,,teadmiseteooria", ,,teadmusteooria", ,,episteemika", ,,gnoseoloogia". 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise ulatusest"? Põhiküsimused: Kui palju me teame? Kus on teadmise piir? Erinevad vaated kahe äärmuse vahel: skeptitsism ja realism. Skeptikud: Me teame väga vähe, palju vähem sellest, mida me arvame end teadvat. Äärmuslikversioon. Me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused).
Teadmiste allikana rõhutavad empiristid kogemust, ratsionalistid aga mõistust. äärmuslikud epistomoloogilised teooriad on skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini "epistemoloogia" vermis 19, saj keskel soti mõtleja James F. Ferrier. "Epistemoloogiaga" kõrvuti kasutatakse ka termineid "gnoseoloogia", "tunnetusteooria", "teadmiseteooria", "tedmusteooria" ja "episteemika". Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise määrast"? Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe; igatahes palju vähem sellest, mida arvame end teadvat. Äärmuslikud skeptikud väidavad, et me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid
Skeptitsism on kahtlemise filosoofia st, et tark inimene kahtleb kõiges. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust-oluliseim religion-mille järgi inimessel on võimatu teada, kas jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier. “Epistemoloogiaga” kõrvuti kasutatakse ka termineid “gnoseoloogia”, “tunnetusteooria”, “teadmiseteooria”, “tedmusteooria” ja “episteemika”. Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimus. Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid
annaabi.ee 
