näeme mõtleme. On kolm toime tasandit: võimaldav, piirav ja konstitueeriv. Näide: Keel mis on kindlasti diskursus, miski mis võimaldab meil rääkida, lubab meil rääkida, keel piirab seda mida püüame rääkida ja keel konstitueerib meid kui teatavat subjekti. Diskursused annavad meile koguaeg erinevaid positsioone. Teadmine- teadmine oli midagi millel oli jõud. Võim produtseerib teadmist, ei ole olemas võimu suhet ilma vastava teadmisalata, ei ole ollemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimu suhteid. Kui usutakse mingeid ideid siis sellel viisil luuakse ja kujutatakse mingit tõerešiimi. Näiteks maakera on lapik, seda usuti kunagi aga nüüd me teame et see on tegelt ümmargune. „hulluse arutus“. Scientia sexualise- seksuaalsuse sidumine tõega, seksuaalsuse ja tõe kokku viimine diskursuses. Arserotica- seksuaalsus millel ei ole tõega sidusust
Faucault toob küsimuse võimust. Kõikides diskursustes on olemas võimusuhted. Teadmine (valgustusajastul oli teadmisel vabastav mõju) Foucaulti ideede taga on suuresti Nietzche. Ta ei usalda objektiivset teadmist. Temas tekitab umbusku, et on olemas objektiivne teadmiste kogu, mis ootab avastamist, ta ei usalda neutraalsust teaduses. Ta ei ole nõus, et teadmine on midagi, mis on kasulik kogu inimkonnale. "Võim produtseerib teadmist. Ei ole olemas võimusuhet ilma vastava teadmisalata, ei ole olemas ka teadmist, mis ei eeldaks ega moodustaks samal ajal võimusuhteid." Tõde on midagi mille puhul ta kasutab terminit nagu tõereziim - see on diskursuse liik, mis võetakse vastu kui tõene. Oluline on see, et neid aksepteeritakse tõesena. Diskursused produtseerivad teadmist. Teadmine on alati võimusuhte avaldus. "Hullus ja arutus" räägib hullumeelsuse diskursuse ajaloost. "Discipline and punishment" karistuse ajalugu. "Seksuaalsuse ajalugu"
*modernism, postmodernism voolud *modernsus, postmodernsus m õttevoolud *modernsus on olemas erapooletu teadja ja tedmine (F eitab seda pigem) 51 *oleme osa teadmise struktuurist ja seista eemal ning teada objketiivselt midagi, teadmine pole midagi neutaarset ega objektiivset *tõeküsimus t õde pole mingi selline asi, mida saaks katsetekse kindlaks teha *teadmine on seotus otseselt võimuga (Nietzsche) *" Võim produtseerib teadmist, ei ole olmas võimusuhet vastava teadmisalata, ei ole ka teadmist, mis ei eelda võimusuhteid" *teadus ja teadmine F puhul ideoloogia *igasugune valitsemine kasutab võimusuhteid, vägivalla tegu teadmine vägivald *genealoogia ajalugu on juhuslikkuse tagajärg, ajaloo skeemid koosnevad katkestustest (lääne eu mõsitmine antiikkultuuri antiik viis l ääneliku ühsikonna mudelini, aga see on vale) *"Ajalool ei ole mõtet" ei saa siduda m õsituslikkusega
2. Teadlastele kuulub objektiivne teadmine, mis on oma olemuselt neutraalne. 3. Teaduse saavutused on kasulikud kogu inimkonnale · Kogu seda modernsust iseloomuss veendumus, et on olemas erapooletu teadmine ja erapooletu teadja, et on võimalik teada, ilma võimusuheteta. o Teadmine on otseselt seotud võimu küsiumustega. o F: ,,võim produtseerib teadmist, ei ole olemas võimu suhet ilma vastava teadmisalata ei ole olemas ka teadmist, mis ei eelda ega moodusta samal ajal võimusuhteid." o Tõde on niisiis võimusuhete korrastatud protseduuride süsteem. · Genaloogia o ütleb pmst seda, et ajalugu on juhuslikkuse tagajärg o Ajalooskeemid koosnevad juhuslikest skeemidest. o Nt kui inimesed kirjutavad ajalugu siis jälgivad seda, et ajalugu jõuab välja kuksile nt olevikku. Nt lääne-euroopa kultuur kuidas mõistab antii-kreeka
annaabi.ee 
