näol. Timmi sooritatud tehing pani teda mõistma naeru väärtuseid. Naeruta elu jooksul hr. Taruki juures õpis Timm oma tundeid mitte välja näitama. Näiteks kui Taruk soovis Timm arvamust oma hoolikalt kujundatud prantsusepärase aia kohta vastas ta viisakalt: ,,See on hästi lahendatud arimeetikaülessanne, parun." Reisiv elustiil avaldas väikese agulipoisi silmaringi. Timm nägi, kuidas rikkus ja vaesus käsikäes käivad. Olid ju ka Taruki äriplaanid vaeste teadmatusel ja tööjõul põhinevad. Näiteks andis hr. Taruki firma Afganistaanis inimestele tasuta kääre. Tegemist oli aga kääridega, mis vajasid tihti kallist teritamist ja nii sai firma kasumit. Maksti ka tänavalaulikutele, kes pidid laulma teritajate meisterlikkusest. Põgeneda üritades õppis ta oma plaane detailidena läbi mõtlema. Kindlasti andsid naeru müümisega kaasnevad seiklused Timmile palju juurde, kuid kõige selle tulemusel lõppes ta
kasutatakse sihilikult, siis o see amoraalsuse üheks ilminguks. Järeldused, mis 9. Crusius ja Channell 1995, 3-5 10 . Grauberg 1996, 106 9 toetuvad demagoogiale, on pettejäreldused ehk sofismid. Demagoogilised võtted on laialt levinud, kuid ainult mõned neist on hästi identifitseeritud. Klassikaliste demagoogiliste võtete hulka kuuluvad peamiselt- argumentum ad ignorantiam, argumentatsioon põhineb kogenematusel või teadmatusel, argumentum ad misericordiam, argumentatsioon toetub inimlikkusele ja kaastundele, argumentum ad populum, argumentatsioon toetub emotsioonidele või entusiasmile, argumentum ad baculum, argumentatsioon toetub jõule või ähvardustele, argumentum ad hominem, argumentatsioon põhineb isikul või isiku vastu olemisel, argumentum ad crumenam, argumentatsioon toetub kasumile, argumentum ad silentio, argumentatsioon toetub
vaimsest tasemest, ning sügavat teadmatust sellest, mida ärajäänud stimuleerimine ja võimalus oma olukorda mõjutada tähendavad inimese arenemise ning füüsilise ja psüühilise heaolu jaoks. (Margareta Schang, psühholoog) (samas, 23) M. Pandis väitis juba 2001, et ajaloo vältel on suhtumine teistsugustesse, erilistesse, erivajadusega inimestesse liikunud kahe äärmuse vahel: hävitada või jumalikustada. Mõlemad baseeruvad teadmatusel ja hirmul. Mõlemad lähtuvad autoritaarsusest ja viivad totalitarismi ning süsteemi enesehävitamiseni. Mida demokraatlikum on süsteem ja mida rohkem on informatsiooni, teadmisi, seda enam aktsepteeritakse ja väärtustatakse individuaalsust, erilisust, erivajadusi ning kasvab tolerantsus erinevuste suhtes. Niisiis on suhtumine erivajadustesse demokraatia ja tolerantsi indikaator ühiskonnas (viidanud Sats, 2004).
pidades alati silmas rahvuslikku koloriiti muusikas. Rahvaluule vahendusel on Saar andnud ereda pildi rahva elust-olust minevikus, luuletajate tekstide vahendusel aga kaasajast. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstniku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. See on realistlikust ja optimistlikust ellusuhtumisest võrsunud ja parema tuleviku poole suunav kunst. Autori teemavalik põhines tema teadmatusel Eesti tähtsamatest heliloojatest ja rahvamuusikast . Autor soovis teada saada , kuidas on Mart Saare mõjutused eesti rahvamuusikas seotud tema elulooga. Suurema osa uurimustööks vajaliku informatsiooni leidis autor teosest ,,Hüppassaare laulik Mart Saar". Huvitavaid fakte Mart Saare kohta pakkus autorile ka Internet. Autori eesmärgiks oli saada teada Mart Saare mõjutustest eesti rahvusliku muusika arengus. Uurimustöö põhiosa moodustab autori poolt koostatud Mart
Pöördumatute kulutuste osa on seda suurem, mida spetsialiseeritum on tehnoloogia ning mida raskem on leida tootmisteguritele alternatiivset rakendust. Infoprobleemid. Reaalses majanduses esinevad kahte tüüpi infoprobleemid: teadmatus ja määramatus. Teadmatus on kõrvaldatav infopuudus. Määramatuse puhul on tegu tuleviku põhimõttelise prognoosimatusega. Teadmatusel on omakorda mitmeid eri liike, näiteks kvaliteediteadmatus, kasumiteadmatus, hinnateadmatus jne. Kohandumisprobleemid. Täieliku konkurentsiga turul on teoreetilistele eeldustele vastavalt kulgevate nõudlus- ja pakkumiskõverate korral tasakaalupunkt alati olemas. Kuid lühiperioodil ei ole garanteeritud selle tasakaalupunkti saavutamine. o Turu tasakaalupunkti puudumise võib põhjustada pakkumiskõverate ja/või