ei kukku kännust kaugele), kõnekäänud)v sisi 1. empiirilised- teadmised, mis tulevad meelelisest kogemusest(ma tean et tuli kõrvetab)ei peaolema isiklik, kuu tagaküljel on mäed)2.aprioorsed-teadmised, mis on kogemusest sõltumata(meelelised): mõistuspärased e loogilised(inim, ei saa olla korraga elus ja surnud) konventsioonid e kokkuleppelised(ajaarvamine,liikluseeskirjad, kell, enamus matem, teadmisi, gramm,) Ratsionalism: teadm,allik, Kõik telised teadmised pärin, mõistusest enesest, kogemus on vaid mõistuse ajendiks ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. E kõik teadmised pärin kogemusest, mõistus onvaid abivahend järelduste tegemisel, R tunnetusmeetod, deduktsioon, E vaatlus, eksperiment, induktsioon, R kaasa sündideed, hing ei ole sündides tabula raasa, talle on mõistuse ideed kaasa sünd, kuigi mitte valmiskujul, vaid soodumusena teatud tõdedeni jõuda E inim, on sünd tabula raasa ja alels elu
kvalif. tööt. saada pakut. tööd (infolehed, elektroo- nil. info, andmepangad, -bülletäänid jt.). Mõlemad süst. vähend. pretens. tööt. edut. suhtes, aitav. vält. konflikte tööandjate ja -võtjate vahel. II. Org.väline värbam. - eesm. pers.vajad. rahuld. uute tööt. töölevõtm. väljastpoolt org. e/v esmatasandi või uute ja eril. osk. nõudv. töök. täitm. Kulukas. Org.välise värbam. allikad: 1) Koolide lõpetajad - üks olul. Plussid: sageli head teadm., suur töö- ja mõtlemisvõime, edasi- püüdl., uute ideede gener. Miinused: puudub eelnev töökogemus ja vaj. väljaõpet. Pole lojaalsed. 2) Org.väline reserv - org. end. tööt. ja eelm. konkurssides osalenud isikud. Nimet. tööt. tuntakse ning nende värbamis- ja valikukulud on seetõttu madalad. 3) Teiste org. tööt. - sh. konkur. tööt. ja kliendid. 4) Registreerit. tööotsijad e. töötud - töö võib kaot. ametialase sobim. tõttu, e/v teg. lõpet. või pii- ram.
est meetod.st-uurimust on selgitada uute mõjurite eesm. uute, tunnetusl.lt ja töö, lühike ja arusaadav mõtte- tehakse spets. Eem.de tulemuslikkust. Eksperimendid prakt.lt oluliste teadmiste saam. arendus teat. Teemal. Temaa- saavut.ks, tugineb, spetsiif. jagunevad laboratoorsed, ja rakend.ning olemasolevate tika tuleneb õppeaine prog.st meetoditel ja tehakse süst.lt. tootmislikud ja sotsiaalsed. teadm.töötl. kasut. ja säilit. Siin kirjanduse kasut. ja sellele Kainet mõistust tuleks kontr. Mõõtmine kujut. endast mõõde- mõist.nii loodust, inimest kui viitam. Ei ole kohust. Oluline Kaine mõistus hõlmab praktilisi tava nähtuse kvantitatiivsete ühiskonda puudut. loov mõttl ja omapoolne ideid, reegleid ja taotlusi. Lisaks karakteristikute fikseerimise ja Teamd.saamist, teadmisi. hinnang
võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastavad obj. Eri-nevad diskreetsed olekud. 1. Juht.olekumuutujate hin-damisel 2.Hägusloogiline juht.-Juht.toimub spets.hägus-loogika kontrolleriga. 1.sis,suuruse gradueerimine ning hägustamine. 2.loogiliste otsuste tegemine e.otsustamisloogika. 3.välj.sign.gradueerimine ja kvantitatiivse juhttoime mood. e.selgitamine. Nende ül.lahend.põhineb a)süst.looja e.experdi kogemusel ja teadm. b)intuitiivsel tegevusel c)juht.obj.hägusal mudelil d)süst.iseõppimisel. (süst.mis korrigeerib oma otsuseid) Häg.loog.juht.kvaliteet sültub suurel määral sis.muutuja skaala gradueerimisest. Gradueerida võib kogu skaala ulatuses ühtlselt e. lineaarselt ja mittelineaarselt. Häg.loog.juht.põh.mõte võim.oluliselt suurendada diskreetsete süst.toimekiirust, sest arvutuste hulk ja sellex kuluv aeg on viidud min. 3. El.ajamite kontaktjuht
annaabi.ee 
