Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 4. Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes.
Venemaalt tulnud mässajate hulgas oli pääsenuid aga rohkem uuritud 16st pääses Venemaale põgenema 8, mis on 50% Venemaalt saabunutest ja 26.6% kõigist. Uuritud 16 Venemaalt tulnud mässajast hukati 6 37.5% nendest ja 20% kõigist, võimude eest varjamisel hukkus uuritutest 2 12.5% Venemaalt tulnutest ja 6.6% kõigist. Arvatavasti oli Venemaalt tulnud mässajatel ka põgenemistee ette planeeritud ja peale mässukatse ebaõnnestumist ei läinud nad tagasi võimudele teadaolevatesse kogunemiskorteritesse, vaid neil võisid olla ka oma salajased kogunemiskohad, millest nende alluvad ja Eesti ametivõimud ei olnud teadlikud. 3. Järeldused ja ettepanekud Võib järeldada, et hüpotees leidis kinnitust Venemaalt tulnud mässajatel, peamiselt juhtidel oli põgenemine kindlam, samas kui Eestis viibivad kommunistid, peamiselt tavalised reamehed, jäeti saatuse hooleks. Ükskõikne suhtumine kohalikesse kommunistidesse annab juba vihje mässu Venemaalt juhtimise kohta.
objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. · Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. Laboratoorne eksperiment viiakse läbi labori tingimustes spetsiaalse psühholoogilise aparatuuri abil, katseisiku tegevus on määratud instruktsioonidega ja katseisik teab, millega on tegemist. Loomulik eksperiment katseisik ei tea, et eksperiment toimub, see toimub katseisikule loomulikes tingimustes
juhtumipõhine. Tehnikate valik sõltub pt-di eelistustest, tema individuaalsetest vajadustest, eelnevast ravist. Efektiivseks rehabilitatsiooniks on vajalik - terapeutiline suhe pt-ga - süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus - valitud tehnikad peavad pt-di seisundiga sobima - vahepealsed hindamised, et jälgida edenemist Mnemotehnika – meeldejätmine mingi kindla koodi järgi. Vaimne kujutlemine, “kohtade meetod” (method of loci) – meeldejäetava info “asetamine” kindlatesse teadaolevatesse asukohtadesse Hajutatud meenutamine (spaced retrieval) – meeldejätmise soodustamine läbi kordamise Kaduvad vihjed (vanishing cues) – meenutamise soodustamine läbi vihjete, nii et järk-järgult piisaks järjest napimast vihjest. Vigadeta õppimine (errorless learning) – õigeks meeldejätmiseks on vajalik vältida võimalikke vigu.