Teadmislünga täitmine Argumenteerija enda positsiooni parandamine Vastuargumendi ülesanne on argumendi kritiseerimine või täiesti ümberlükkamine Allargumendi põjendav funktsioon suuremas argumentatsioonis Nii kirjeldusel kui Al on hulk väiteid. Kuid kirjeldusel on kirjeldamise ülesanne, mitte veenmiseül. A-l on veenmisfunktsioon. Ja kirjeldusel puudub struktuur. Kõigepealt – milles see seletus sarnaneb argumendiga? Esiteks, seletustel on teadaandmise ja teadmiste korrastamise otstarve ning selles mõttes on seletamine veenmine. Teiseks, seletuse loogikas leidub (meile juba tuttav) järeldustehe. Kolmandaks, seletuse „tõlkes“ kasutatud sõnaühend ’sellepärast, et’ on sarnane järelduse indikaatoriga. Neljandaks, nii nagu kirjeldus, võib ka seletus olla argumendi eelduseks. Seletusel on isesugune loogiline struktuur. Seletus koosneb kahest osast: seletatava tõsiasja või
Niivõrd kui see kuju omandabki, jääb tulemus ebamääraseks: see on Ahnung tänavatest ja majadest ja väljadest, kõladest ja värvidest, samuti meeltliigutavatest ja meeleliigutuses inimestest.(...) Ajalootundmusest ei saada teadlikuks kui elluäratamisest, vaid kui arusaamisest, mis jääb lähedasse sugulusse muusika mõistmisega, või õigemini maailma mõistmisega muusika kaudu. Elluäratamine teadaandmise viisina eeldab tajumust, mis enam-vähem järjepidevalt saadab lugemist või mõtlemist. Tegelikult piirdub see tundmus, nägemus, kontakt, Ahnung erilise vaimse selguse hetkedega, kui vaim sind järsku läbistab.” ◦ Esteetiline lähenemine: Huizinga huvitub ennekõike sellest, millised faktorid ühendavad ajaloolist uurimistööd kunstiloome ja esteetilise tajuga. ▪ Mineviku kunstiteosed loovad võimaluse saada möödunud ajastuga vahetu kontakti.
12. Koolitussuunad ja prioriteedid Millest needtulenevad, kuidas nned välja töötatakse, väljatöötamise kord ja tähtajad. 13. Koolituskava Mis on selle sisu, ülesehitus, väljatöötamise kord ja tähtajad. 14. Koolituseelarve Eelarve alused, allikad, struktuur, väljatöötamise kord ja tähtajad, kasutamise ja muutmise kord. 15. Koolituskorraldus Korraldusele püstitatud nõuded, kriteeriumid, põhimõtted, protsessi kirjeldus, kuidas toimimiskord. 16. Koolitusinfo Kogumise ja teadaandmise põhimõtted, kelle kohustustesse kuulub, protseduurid, koordineerimise kord. 17. Koolituse tulemuslikkuse monitooring ja hindamine Monitooringu ja hindamise eesmärk, põhinõuded, protseduur. 18. Hindamistulemuste kasutamine Kasutamise põhinõuded, protseduur, täitjate kohustused ja vastutus. Järgnevalt esitame näite personali arendamise ja koolitamise strateegia ülesehituse kohta. Näide Personali arendamise ja koolitamise strateegia I Strateegia sisu ja olemus 1
Kasutatud trükised: Berg, Eiki. Hiiemäe, Mall (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Bruce-Mitford, Miranda, tõlkinud Vahtre, Lauri (1997). Kogu maailma märgid ja sümbolid. Tallinn:VARRAK. Eisen, Matthias Johann (1996). Esivanemate ohverdamised. Tallinn:Mats. Hansen, Hans (2002) Luterlased, õigeusklikud ja teised. Usuühendused Eestis 1934-2000. Tallinn:Teabetrükk. Heintalu, A. (2001). Estide (tsuudide) hingestatud ilm: teadaandmise raamat, Tartu : Greif. Heintalu, A. (2006a). Estide (tsuudide) hingestatud ilm, Pärnu : Kalurileht. Heintalu, A. (2006b). Estide (tsuudide) hingestatud ilm. II, Pärnu : Kalurileht. Masing, Uku (1998). Eesti usund. Tartu: ILMAMAA. Mäger, Mart (1994). Linnud rahva keeles ja meeles. Tallinn: Kolibri. Saare, Tiit (2001). Sümboolikaleksikon. Tallinn: Avita. Sale, Maire (2002). Igaviku teele. Tallinn: Maalehe raamat. Torp-Kõivupuu, M. (2003)
annaabi.ee 
