Sissejuhatus Tehes lapseeas oma esimesed kritseldused paberile, ollakse juba täisväärtuslik autor. Kritselduse ehk teose edasimüümisel aga on autoril õigus saada tasu. Tsiteerides Pisukest (2004) „Kõik inimesed on autorid. Suurem osa nendest ainult ei tea seda. Enamus ülikooli töötajatest ja üliõpilastest teab, et nad on autorid, kuid suur osa ei tea oma õigusi. Ja osa nendest, kes teabki oma õigusi, ei pruugi sageli osata neid õigusi kaitsta.“ (Pisuke 2004: 9) Seega kirjutades ülikooli referaati, artiklit või luues, mis tahes teos, on see kaitstav autoriõigustega. Antud referaat keskendub autoriõiguste rikkumisele sündmustel, kus kasutatakse erinevaid pildi, heli- ja videosalvestusi. Eesmärgiks on anda lugejale ülevaade, mis on autoriõigused, kuidas on need kaitstud Eesti Vabariigis ja millised on autoriõiguste levinuimad rikkumised sündmustel.
laualt lina ära, joonistas lauale väravad ja mängijad. Algult mängis ühe võistkonna poolt ja siis teise. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 3) 1.2Vanemad Ema Senni on pärit Vastseliinast. Elmo ise ei ole näinud oma emapoolseid vanavanemaid. Ema sündides suri vanaema sünnitusel. Pärast vanaema surma läks vanaisa hulluks ja suri siis, kui Elmo ema oli saanud kuue aastaseks. Senni lapsendati ning neid vanavanemaid Elmo teabki, kuigi nad ei ole päris vanaema ja vanaisa. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 12-14) Isa Aleksander on pärit paljulapselisest perest, päritolult ingerisoomlane, sellest ka soomepärane perekonnanimi Nüganen. Aleksander oli pere nooremate laste hulgas. Talvesõjas läks Ingerimaa sõja käigus Nõukogude Venemaa koosseisu. Kogu selle maa-ala, kus Elmo isa ja isapoolsed sugulased elasid, mehed mobiliseeriti Punaarmeesse. Kõik pered,
Kui tunned last, saab mingi eesmärgi selgeks teha. AGA: väldi miks-küsimusi, see on täiesti mõttetu! Konkreetsete küsimuste esitamine, et tõsta õpilase teadlikkust tema võimalikust käitumiseesmärgist (Dreikurs): ,,Kas sa tead, miks sa ...?" vestlussituatsioon enne juba loodud, nt lapsega laua taga teed juues. Kui sul juba teada, msi toimub, siis lapsele tuleb jätta mulje, et arutad temaga koos. Tgelikult ju laps teabki, mis temaga toimub, ise kõige paremini. Tihtipeale aga vastuseks õlakehitus, nagu oleks lapsel suva. ,,Kas ma võin oletada, miks sa....?" ükski laps ei ütle, et ei või, tihti jälle see õlakehitus: ütle siis kui tahad ,,Kas võib olla, et ....?" ei tohi olla last halvustav, sildistav; ei tohi üle analüüsida. Kui oled eesmärgiga mööda pandud, siis saabki talle öelda: Aga kas sa oskaksid siis ise öelda, selgitada, mis sina arvad
Ta saab teada, et Pr-l on lihtrahva lemmikautoriteks Dumas. Ta tahab laiendada oma lugejaskonda. Naastes hakkab Tolstoi kirjutama oma pedagoogilisi artikleid. Kirjanikud võiksid midagi talulastelt õppida. Hoopis haritlased peaksid talulastelt õppima, mitte vastupidi. 1862. aastal otsustab Tolstoi abielluda. Ühelt poolt on see õnn, teisalt on see väga suur trauma. Ta valib abikaasaks aadlikust arsti tütre Sofja Andreejevna Bersi. Tolstoi on krahv. Seda Sofja ainukesena teabki. Tolstoi mõisa jõudes Sofja pettub, kuna Tolstoi elu ei meenuta krahvi elu. T tegeleb majapidamisega, tegeleb oma talupoegadega, mõisas käivad kerjused, keda Tolstoi väga armastab. Sofja ei leia kohta. T on temaga väga range. Ta leiab, et Sofja peaks kõikidest tema ettevõtmistest osa võtma. See kooselu aga ei laabu. Sofja on väga armukade, ta loeb Tolstoi päevikuid ja ta leiab romaani ühe taluneiuga. Tal tekivad selle neiu tapmismõtted