MEEDIA AJAKIRJANDUS ehk MEEDIA on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. UUDIS on meie üha kiiramaks muutuvas maailmas ajakirjanduse põhizanr. Sündmusest saab uudis, kui juttu on millestki ebatavalisest ja ootamatust, see mõjutab lugejaid kas otseselt või kaudselt, on tegemist tuntud isikutega, toimuv on lugejaile lähedal ja ka päevakajaline. Uudis vastab tavaliselt järgmistele
Kompositsioon on lause ülesehitus. Teema on teoses käsitletud probleemide ja nähtuste ring. Probleem on tekstis sisalduv ja teose pealmise mõtte seisukohast oluline, lahendust nõudev küsimus. Meedia ehk ajakirjandus on teabelevivahendite üldnimetus. Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks.
kirjatükke. Üheks ajakirjanduse eelkäijaks oli ka rahvaraamat. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525. aastal. Piibli ilmumine lükkus Põhjasõja tõttu aastasse 1739. Sellest ajast alates hakkas eesti kirjakeele kujunemist juhtima Põhja-Eesti keelepruuk. Kogu eelnev avaldatud kirjandus valdavalt vaimuliku sisuga. Ilmalik kirjandus hakkas ilmuma alles 18. sajandi lõpul. Ajakirjanduse tekkimise eelduseks on loomulikult lugeda oskav lugejaskond. · Alates 17. sajandist on teabelevivahendite hulk märgatavalt suurenenud, kuna raamatute kõrval võeti infokanalitena kasutusele ajalehed. · 19. sajandil lisandus telegraaf ja telefon. · 20. sajandil: film, raadio, televisioon, helilint, internet. Võime väita, et inimühiskond ongi tekkinud ja arenenud kommunikatsiooniprotsessis. Kui aluseks võtta domineerivad suhtlusvahendid, saame eristada järgmisis kultuuri arengujärke: · miimika, zestide ja signaalide kultuur;
lennundushuvilisi, jne. (8% USA populatsioonist.) - segmenteerimisele tuginev reklaamija arvestab inimeste mõtete, harjumuste, tunnete ja tüüpiliste toimingutega; Leo Burnett'i reklaamiagentuuri kasutatud psühhograafilise segmenteerimise tunnuseid: 1. Tegevused. Töö, hobid, sotsiaalne aktiivsus ja seltsielu, puhkuseveetmine, meelelahutused, tarbimiskäitumine, sport. 2. Huvid. Perekond, kodu, töö, puhkus, mood, toit(umine), teabelevivahendite vaatamine/kuulamine/lugemine. 3. Arvamused. Iseendast, ühiskonnaelu nähtustest, poliitikast, ärist, majandusest, toodetest, kultuurist. - tähtis on tarbija minakontseptsioon, arvamus iseenda kohta; aitab leida võtit sobiva tooteimago loomiseks ning argumentatsiooni ülesehitamiseks (emotsionaalsus, avarahingelisus/kitsarinnalisus, loovus, pealehakkamisvõime, huumorimeel, lahkus, reserveeritus/seltsivus)
annaabi.ee 
