Kogu meie elu keerleb ümber tehnika. Neid päevi, kus me pole kasutanud ühtegi seadet, pole praktiliselt olemas olnudki. Mõned arvavad, et inimkond on tehnikast liiga sõltuv, enamik aga nõustub, et see on teinud elu palju lihtsamaks ja meeldivamaks. Üks põhilisi teabekanaleid on tänapäeval siiani televisioon, mis arenes eriti hoogsalt 20ndatel aastatel. Televisoon sai ruttu rahva lemmikuks ja aitas sisustada vaba aega. Plahvatuslikult on aga arenenud Internet. Viimase kahe aastakümne jooksul on see kasvanud mõõtmatuks, võib öelda, lausa teiseks maailmaks, mis ühendab meid kõiki siin Maal. Enamik internetikasutajatest ei kujuta ette oma elu ilma selleta. Kuid mis saaks, kui kõik see infomaailm lihtsalt ühel heal päeval kaoks? See oleks tänapäeval äärmiselt keeruline olukord. Teavet kätte saada oleks üsna raske. Lähedaste inimestega suhtlemine küll tiheneks, kuid kaugemate tuttavate puhul tuleb kasutada vana head te...
Suhtlemise komponendid Suhtlemine koosneb: Teabe vahetamine ehk kommunikatsioon, tajumine, mjutamine Kommunikatsioon-allikas, teabe edastaja sõnumi vastuvõta saadab sõnumi (müra, enda mõtted) Teabe vahetamine tähendab info edastamist ja vastuvõtmist. Teabekanalid sõnumi edastamiseks on: otse(müra õues, hääl lheb ära, keegi segab vahele), interneti kaudu(internet läheb ära,keegi tuleb segama ja küsib hoopis teisel teemal), telefon(saab tühjaks, levi pole, kõneaega pole,keegi räägib samal ajal, müra), kirja teel(kaob ära, satub kellegi teise kätte), meedia(kõrvalolijad,). Sõnumi edastmine on protsess, kus tuleb arvestada ka müra tekkimise võmalust. Probleeme
Hoiakud on püsivad, nad ei muutu juhuslikult. Nad on õpitud, mitte sünnipärased ning hoiakud mõjutavad käitumist. Õpitud hoiakud kujunevad mitut liiki informatsiooni alusel: · Kognitiivsel infol põhinevad- Siia kuuluvad kõik meie arusaamad. On isiklikud arusaamad, mille oleme ise selgeks saanud ja need püsivad hästi meeles ja on selged. Paljude asjade puhul ei saa isiklikku kontakti olla ja seega sõltume teistest (vanemad, kool teabekanalid). · Afektiivsel infol põhinevad- Meie hoiakuid mõjutavad tugevalt tunded. Ekponeerimisefekt- mida tuttavam on meile ese, seda enam ta meile meeldib. · Käitumuslikul infol põhinevad- Hoiakud võivad kujuneda ka käitumise kaudu. Kui inimene pole kindel, mida ta hetkel tajub, siis ta vaatleb oma välist käitumist ja selle alusel teeb järelduse. 15. Sotsiaalpsühholoogia- prokseemika ja kehakeel Prokseemika- kui nõue personaalsele ruumile
Seisuslik diskrimineerimine on Indias keelatud 1950. aastast ning viimasel ajal on puutumatud asunud võitlema India klassierisuste vastu ja oma inimõiguste eest. India klassisüsteem on tänapäeval muutumas. Eriti puudutab see linnu. Dalititele on määratud kvoodi alusel kohad nii koolides kui ka riigiametites. Linnades osaleb üha rohkem naisi tööelus ning lapsed käivad koolis, kus on võimalik õppida uusi ameteid. Klassivahede kaotamisele püüavad kaasa aidata ka teabekanalid, kunst, ning filmitööstus. Ainus riik maailmas, kus hinduism on ametlik religioon, on Nepal. Sri Lanka, ametlikult budistlik, on suures osas hinduistlik, ja kunagi seda ala puudutanud hinduismist on alles jäänud Angori templivaremed Kambodzas ja Bali religioon. 8 3. Budism Budism on maailmas suuruselt neljas usund. Budismi mõju on kõige tugevam Kagu-Idas, aga budiste on maailmas kokku hinnanguliselt 350 miljonit. Kuigi budism kasvas välja samast usulisest
geograafilise, sotsiaalse, demograafilise, konkurentsikeskkonna, tehnol.baasi, inforessursside analuus, teabe hind ja vaartus) · Infovajaduse valjaselgitamine (kes votab vastu otsuseid, ligipaas infole, kes haldab strateeg.inforessursse, kust saadakse informatsiooni, millised on teabekanalid jne) · Info juhtimine (kes ja kuidas korraldab info liikumist, nende ametikoht, vastutusala, dokumendid, tehnoloogia- voi kasutajakeskne, infopoliitilised dokumendid, pohimotted) · Kriteeriumid (info/dokumentide liikumise kiirus, info kattesaadavus, infomaterjalide selgus, kasutajate rahulolu jms) 3. Infopoliitika eesmärgid eri tüüpi organisatsioonides.
· Klientide informeerimine Riigiametite peamine ülesanne ja kohustus on informeerida avalikkust kõigest, mida kodanik peab teadma, et ta saaks kohustusi riigi ees korrektselt täita. Tuleb kindlaks teha sihtgrupid, kellele info on suunatud, ja analüüsida, milliseid infokanaleid saab teabe edastamiseks kasutada. Maksuhaldur peab sageli jagama väga tehnilist ja keerulist infot (maksuseadused ja nende muudatused, tulude deklareerimine jne), seetõttu on tema peaülesanne leida toimivad teabekanalid. Need peavad tagama arusaadava info takistuseta jõudmise kodanikeni. Näiteks meedias ilmunud erinevad artiklid tulude deklareerimise kohta on tekitanud pigem segadust kui aidanud kaasa klientide informeerimisele. Meedia soovib teemasid lihtsustada, lühendada ning nendest kõmu-uudise teha, mis tekitab valestimõistmist ja arusaamatust. Tuleb arvestada, et üks valesti kirjutatud lause võib segadust
annaabi.ee 
