EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N Tavaviljeluse puhul on lubatud kasutada: A) AINULT HÄRGASID MAA KÜNDMISEKS B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE C) AINULT DIISELMOOTORIGA TRAKTOREID ÕIGE VASTUS: B) ERINEVAID SÜNTEETILISI TAIMEKAITSEVAHENDEID JA HERBITSIIDE ÜLDANDME D Teravilja kasvatamine monokultuurina nõuab: a) viljakat mulda või muldade väetamist b) taimekaitsevahendite kasutamist Eestis tarbitakse ca. 700 000 tonni teravilja aastas
sügisel. Peale saagikoristust on vaja teostada kiiresti kõrrekoorimine, mis purustab ning viib põhu maasse ning aitab kaasa umbrohu tõrjel. Kõrrekoorimine tagab põhu õigeaegse lagunemise ning kergendab sügiskündi ning kevadisi põllutöid, koorimata põllul häirib põhukiht lisaks mulla õhu- ja veereziimi, mis omakorda pärsib taimekasvu. Kõrrekoorimist teostatakse 1-2 cm sügavuselt iga põhu tonni kohta. Tavaviljeluse puhul võib põldu peale koorimist pritsida ka glüfosaatidega, sest koorimine ärgitab maha varisenud seemned ning umbrohud kasvama ja tekkinud võrseid saab niiviisi kõige efektiivsemalt hävitada. Sügiskünni puhul tuleks künniviil keerata võimalikult suure nurga all ümber, et õhu ja mulla kokkupuude oleks maksimaalne, mis aitab kaasa tüü ja põhu lagunemisele. Künnisügavus võiks olla teraviljade puhul maksimaalne. Sügiseste põllutöödega peaks olema valmis saanud
Teisel juhul tehakse aga otsekülv. Enne külvi tehakse põllul vaid kõrrekoorimist. Teine variant on odavam aga samas ei hävita see umbrohte niivõrd kui esimene · Maasika kasvatuses on levinud nii kileviljelus kui ka tavaviljelus (ilma kilemultsita). Mõlemal viljelusviisil on oma head küljed ja ka puudused. Kilemults vähendab hooldustööde mahtu, kiirendab saagi valmimist, suurendab esimesel saagiaastal saagikust. Ka tavaviljeluse korral on viljade määrdumise vältimiseks 5 vajalik multsmaterjal (põhk, puitlaast vms). Umbrohtunud viljapõllu põhk ei sobi maasikapõllule multiks. Kileviljelusel tehakse kulutused multsile enne istandiku rajamist, tavaviljelusel jaotuvad need saagiaastatele; kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Põuakartlikel muldadel aitab saagikust stabiilsena hoida
Et toitainetevarud on sealt juba varem kulutatud, siis ei suuda võsud end mullapinnale ajada. Mida väiksemaks on risoomid koorimisega tükeldatud, seda vähem on neil jõudu pinnale jõuda. 5-15 cm pikkused risoomitükid peaks viima kuni 25 cm sügavusele. 2530 cm sügavuselt ei suuda ka pikematest risoomidest arenenud võsud mullapinnale jõuda. Kuid tuleb silmas pidada, et sügavam künd häirib mullaelustikku märksa rohkem kui madalam künd. Eerikal korraldatud tavaviljeluse katses vähendas 2425 cm künd võrreldes 1617 cm künniga orasheina arvukust 23 korda (joonis 1) Kui sügiskünd tehakse küllalt vara, siis tekib sageli oht, et küntud põld läheb orasheinast haljendama. Selline pilt on üsna sage just viimaste aastate pikkadel ja soojadel sügistel. Kui on näha, et põld lööb haljendama ja kui mullaniiskus lubab, siis tuleks need põllud sügisel kindlasti kultiveerida. Sügisene künnisügavus