Konspekt aines „Säästlikud keskkonnatehnoloogiad“ 1) märgaladele ja reoveele (erinevad liigid, bakterite roll+joonised puhastitest) 2) teiseks oli sisekliima, kuidas saab mõõta head sisekliimat ja ventilatsiooni, õhuvahetust + värvid (Kõik see oli üks küsimus) 3)passiivmaja iseloomustus (numbrilise täpsusega andmed) 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool Tehismärgalad võivad olla erinevat liiki : taimestik pinnasfiltrid horisontaalse filtratsiooniga, taimestik-pinnasfiltrid vertikaalse filtratsioonigav vabaveelised süsteemid. Taimede tähtsus: keskkonna loomine mikroorganismidele, pinnase õhutamine, pinnase dreenimine.
jne) ja palju selle peale keskmiselt kulub. Veekulu suurused on sõltuvad eelnevatest teguritest, palju iga tarbija ise kulutab. reoainete sisaldused reovees anorgaanilised ained (mineraalained), fosfor ja lämmastik erineva veetarbega reovee käitlemisvõimalused komposttualeti töö põhimõte komposttualeti töötamise tagavad tingimused vee säästlik kasutamine ja reovee käitlemine majas reovee puhastuse etapid 1) Tavatehnoloogia reovee puhastuses- sissevool--)mehaaniline puhastus---)bioloogiline puhastus--) keemiline puhastus---)järelpuhastus----)väljavool aktiivmudapuhasti töö põhimõte aktiivmudapuhasti tüübid aktiivmudapuhasti tüübid- rootoraeraatoritega puhastid- ringkanalid, boitiigid. nõrgfiltrid biorootorid looduslähedaste reoveepuhastite klassifikatsioon Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. tehismärgalades toimuvad puhastusprotsessid
Pärast viljastumist emakasuudmed närbuvad, sigimik aga hakkab kasvama. Sellest kujuneb teris ehk tera. Valmimine. Algul kasvab tera intensiivselt. Seejuures täitub ta kiiresti veega, kuid kuivaine kogunemine on aeglane. Saabub valmimis- ehk küpsemisfaas. 5 Talinisu agrotehnoloogia Lähteülesanne. Talinisu kasvatamine söödaks. Sort ,,Ramiro" Tingimused: 1.Tavatehnoloogia 2. Raske liivsavi lõimisega muld 3. Eelvili-oder 4. Mulla fosforitarve väike, kaaliumitarve keskmine 5. Planeeritav saak- 5t/ha Talinisu annab võrreldes suvinisuga suurema saagi, on leplikum kasvutingimuste suhtes(võimsam juurestik) ja jõuab koristusküpsusesse varem. Talinisu eelistab raskemaid muldi, lepib kõige paremini raskete liivsavi- ja saviliivmuldadega. Mulla happesus peaks olema pH 5,0-7,5
3.1. Kõvadus Kermiste kõvadus sõltub nii karbiidi ja sideaine vahekorrast, karbiidi valmistamise viisist kui ka nikli ja molübdeeni vahekorrast lähtepulbreis TiC-NiM kermiste puhul. Nagu jooniselt 20 nähtub kermiste kõvadus väheneb peaaegu lineaarselt sideaine sisalduse suurenedes. Suurima kõvadusega on peeneteralised WC-Co kõvasulamid, mis on valmistatud mehahaaniliselt aktiviseeritud sünteesi (MAS) teel saadud WC pulbrist. Sellele järgnevad tavatehnoloogia järgi valmistatud WC-Co kõvasulamid. TiC ja Cr3C2 baaasil kermised on ligilähedaselt võrdse kõvadusega sama sideaine koguse juures. TiC-NiMo kôvasulamite kôvadus väheneb peaaegu lineaarselt sideaine koguse suurenedes ja sôltub ka Mo sisaldusest sulameis (joon.21). Molübdeeni koguse suurendades lähtepulbreis sulami kôvadus kasvab. See on tingitud intermetalliidide Ni3Ti, MoNi3 vôi MoNi4 olemasolust sideaines, mis suurendab sideaine kôvadust ja
ja sellele järgneva Cr pulbri karbidiseerimisga (astmeline meetod) või Cr2O3 otsese karbidiseerimisega (otsene meetod). TTÜ-s on välja töötatud Cr3C2-Ni kermiste saamise meetod reaktsioonpaagutuse teel. See seisneb metalse kroomi, grafiidi ja nikli pulbrite jahvatamises kõrgenergeetilises jahvatusseadmes attriitoris. Jahvatamise käigus aktiviseerub kroomi pulber sedavõrd, et järgneval kuumutamisel vesiniku keskkonnas moodustub karbiid juba 900 oC juures (tavatehnoloogia järgi 1450 oC).Edasisel temperatuuri tõusul Ni-Cr-C eutektikum sulab (1180 oC) ja ümbritseb eelnevalt tekkinud karbiidiosakesed. Seega saadakse karbiid ja sulam ühe operatsiooni käigus. Saadud sulam on tunduvalt peenema struktuuriga ja seetõttu paremate mehaaniliste omadustega. Karbiidi valmistamisviis Cr3C2-Ni kermiste abrasiivkulumisele olulist mõju ei avalda. Tõenäoliselt tehnoloogilised iseärasused nii rasketes tingimustes kulutamisel olulist mõju ei avalda