näitama ära kasutatavad teabevahetuse ja informatsiooni liikumise teed neil juhtudel. 1. Laeva andmed 2. Plaani sisukord 3. Muudatuste registreerimine 4. Osa 1. Sissejuhatus 5. Osa 2. Nõuded info edastamise ja teavitamise kohta 2.1 Millal teavitada 2.2 Mida teatada 2.3 Kellele teatada ja kellega ühendust võtta 6. Osa 3. Tegevused reostuse korral 3.1 Tavategevuse käigus tekkinud reostuse korral 3.2 Avarii või õnnetuse tagajärjel tekkinud reostuse korral 7. Osa 4. Riiklik ja kohalik koordineerimine. 8. Osa 5. Täiendav (mitte kohustuslik) informatsioon 9. Lisad o Rannikuriigi kaldatalituste aadressid o Sadamate kontaktaadressid o Laeva huvitada võivate kontaktaadresside nimekiri 10. Vajalike laeva jooniste komplekt: o Üldine paigutus o Tankide ja tsisternide plaan
Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema arengukeskkonna kohta ning selle info analüüsimist. Lapse arengut hinnates tuleb mõõta lapse edukaks toimetulekuks olulisi arenguvaldkondi nagu sotsiaalne kompetentsus, lähenemine õppimisele ja vajalikud kognitiivsed oskused. Mõõtmised peavad jälgima lapse arengut tervikuna ning kajastama protsessi, mitte olema lihtsalt jah või ei vastavate oskuste lahtris. Hindamine tuleb läbi viia rühmatoas toimuva tavategevuse käigus, tulemused peavad olema lihtsalt tõlgendatavad ja lapsevanemaga jagatavad. Mõõtmist-hindamist tuleb perioodiliselt korrata, et hinnata progressi. Lapse arengu hindamine toimub lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi ning arvestades lapse harjumusi ja eripärasid. Hindamise olulised aspektid on: eesmärk Õpetaja seisukohast on hindamise eesärk jõuda tervik-
Tulu aktsia kohta ehk EPS = ( puhaskasum - eelisaktsiate dividendid ) / lihtaktsiate arv Antud kordaja näitab kasumit ühe lihtaktsia kohta aruandlusperioodil. Lihtaktsiate keskmine arv on kaalutud keskmine, kus arvesse võetakse aega , kui kaua aktsiad on olnud aktsionäride käes. Kui firma on tegelenud lisaks normaalsele tegevusele veel millegi ebatavalisega ja sel teel saadud kasum moodustab puhastulust mingi osa tuleks arvutada välja kaks erinevat EPS väärtust, üks siis vastavalt tavategevuse kohta ja teine erakorraliste tulude jaoks. Sel viisil on võimalik eristada erakorralise kasumi mõju ja kaotada normaaltulukuse trendist erakordsed moonutavad kõrvalmõjud. Erakorralisi tulusid tuleks arvesse võtta puhtalt, vaatamata nende mõju maksudele. Kui firmal on varrante , tuleks EPS arvutada jällegi kaheti, esiteks nii nagu on, see tähendab võtmata neid lihtaktsiatena arvesse, ja teiseks nii, et kõik lahjendatavad väärtpaberid on konverteeritud, arvestades nad lihtaktsiateks
Kvaliteedikontrollisüsteemid keskenduvad defektide avastamisele. Kvaliteeditagamissüsteemides on rõhk defektide ennetamisel. Tervikliku kvaliteedikontrolli süsteemides püütakse kvaliteet toodetesse “sisse ehitada”, kasutades selleks mitmesuguseid kvaliteeditagamisvõtteid ning järgides pideva täiustamise põhimõtet, st luues keskkonna, kus kogu personal panustab kvaliteedi parendamisse oma tavategevuse käigus. Terviklik kvaliteedijuhtimine on tugevale filosoofilisele alusele tuginev protsess, millel on palju sarnasust tervikliku kvaliteedikontrolliga, kuid mis rõhutab, et peale kvaliteedi peaks ka kvaliteedijuhtimine olema süsteemi “sisse ehitatud”. Kvaliteedikasumlikkuse kontseptsioon eeldab kompromissi kvaliteedi parendamiseks tehtavate kulude ja saadava kasu vahel, ollakse seisukohal, et suurimat kasu saab toodete ja
Oluline ka Bahtini eristus rahvakultuuri ja ametliku e kõrgkultuuri vahel, ehkki selle üle on hilisemad uurijad polemiseerinud. Juri Lotmani tööd vene aadlike argikäitumise poeetikast 18, 19. sajandil asetuvad samuti kultuuriajaloo traditsiooni. Tegu on siis Peeter I aegse Venemaaga ja vene aadli uute kommete õppimisega. Teatud kultuurilise käitumise reeglite õppimine oli siin eriti eksplitsiitne. Rääkida argikäitumise poeetikast tähendab väita, et teatud igapäevase tavategevuse vormid olid teadlikult orienteeritud ilukirjandustekstide normidele ja seadustele ning neid kogeti otseselt esteetilistena. (Lotman 1999 [1977]: 263) Aga argikäitumise poeetikat võib vaadelda ka avaramalt kui teatud vaatepunkti kultuurinähtuste mõtestamisel (Lotmanil ,,tüpoloogiline tunnusjoon"). 21 Argikäitumise esteetika levinud mitmete autorite töödes, kes uurivad argielu kultuuri, ka tänapäeva kultuuri nähtusi. Uue historitsismi esindaja Stephen Greenblatt ,,poetics of culture"