erivajadustega lastega, olemas on vajalikud tugispetsialistid, sobiv kasvukeskkond koos vastavate mängude, õpivahendite ja ruumi lahendusega. Erirühma miinuseks võib pidada just eakohaselt arenenud laste eeskuju puudumine. (Lilleoja, 2012). On positiivne, et erilise lapse jaoks on ka enne kooli võimalusi ja valikuid. Küsimus on nende kättesaadavuses ja valikute sisus. Vastus küsimusele – kas erirühm või tavarühm – ei saa olla ühene. Tuleb kaaluda konkreetse lapse arendamisvajadusi, piirkonda (maa, linn, transpordivõimalused), perekonna võimalikku toetust ja ressursse (nii vaimseid, ajalisi kui ka materiaalseid). Kahjuks on erivajadustega laste abistamisvõimalused väikses Eestis liiga erinevad, sõltudes piirkonnast ja kohaliku omavalitsuse võimalustest ja suhtumisest – ei peeta prioriteediks luua vastavaid rühmasid erivajadustega lastele. Ideaalne on olukord, kus
(Tamminen, Räsänen 2006: 371) Negatiivne joon siinkohal on aga see, et liialt mitme organisatsiooni töö erivajadusega lapsega võib tekitada lapsevanemas trotsi, lapsevanem ei suuda süsteemi terviklikult tajuda. (Rantala jt 2009: 119) Rantala (Rantala jt 2009: 119) järgi jagunevad varajase sekkumise teenused nelja põhilisse gruppi: a. lasteasutus b. lastehaigla c. sotsiaaltöö d. teraapiad Lasteaia rühmad jagunevad: a. tavarühm: umbes 20 last rühmas b. integreeritud rühm (tavalapsed + erivajadustega lapsed): umbes 12 last rühmas c. erivajadustega laste rühm: umbes 8 last rühmas Tavarühmas õpetab lapsi lasteaiaõpetaja, keda toetab aeg-ajalt lasteaia eripedagoog. Integreeritud ja erivajadustega laste rühmas on õpetajaks vastava väljaõppe saanud pedagoog (eripedagoog?). (Rantala jt 2009: 119) Praeguseks trendiks on erivajadusega lapse kaasamine tavalaste hulka. Artiklis (Rantala jt
probleem võib aja jooksul iseeneslikult mööduda probleemi kõrvaldamine vajab spetsiaalset sekkumist kõneline suhtlemine ei vasta eetikanormidele kõneline suhtlemine ei vasta ühiskonna poolt kehtestatud normidele 11. Õige või väär? Kommunikatsioonipuude korral on tegemist alati kõne funktsionaalsüsteemi kahjustusega. Õige Vale 12. Kuulmispuudega lapsele, kes kasutab kuulmisabivahendeid sobivad lasteaias järgmised rühmaliigid: arendusrühm tasandusrühm tavarühm sobitusrühm 13. Õige või väär? Foneetilise häälduspuude korral on tegemist kõneliigutuste realiseerimise raskustega. Õige Vale 14. Afaasia puhul on tegu kõne funktsionaalsüsteemi kujunemisega lagunemisega arenematusega hääbumisega 15. Alaalia jaotub totaalne alaalia sensoorne alaalia motoorne alaalia monosensoorne alaalia 16. Kuulmispuudega lapse auditiiv-verbaalse õpetuse kõige esimene ülesanne on õpetada laps: helisid eristama sõnu mõistma
arenguvajadusi on keeruline rahuldada tavakeskkonnas ning tavalasteaias. Lisaks tavalasteaiale on võimalik lasteaiaeas lapsel olla erinevates erirühmades. Erinevate lasteaiarühmade võimalused, mida Eestis kasutatakse on toodud tabelis 1. Tabel 1. Eestis kasutatavad lasteaia rühmade liigid (Lapse erilasteaeda vastuvõtmine alused ja kord, 2011) Rühmad Laste erivajadused Tavarühm Puuduvad või ei sega tavarühmas osalemist Sobitusrühm Keha-, kõne-, meele-, intellektipuue, raske somaatiline haigus, psüühika- ja/või autismispektri häire Tasandusrühm Kõnepuue või häire, spetsiifilised
annaabi.ee 
