omadusele. Sihipärasus - Võime tunda ära loogilisi seoseid sündmuste vahel, mis on kindlas järjekorras Klassifitseerimine - Võime nimetada ja identifitseerida objektide kogumeid vastavalt nende väljannägemmisele, suurusele võ muudele omadustele. Detsentralisatsioon - kui laps võtab arvesse erinevaid aspekte probleemi lahenamisel. Taastamine laps mõistab, et numbreid ja objekte saab muuta oma tavaolekust ning seejärel viia tagasi esialgsesse olekusse. Säilitamine - arusaamine, et kvaliteet, pikkus, objektide arv pole seotud esemete väljanägemisega. 12 Egotsentrilisuse eliminatsioon - võime vaadata asju teise inimese perspektiivist.Lapsed selles staadiumis lahendavad ainult probleeme, mis esinevad konkreetsel kujul, mitte abstraktseid hüpoteetilisi ülesandeid. 5.1.4
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese ,,kõrgemate" taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga ,,teadvus" inimese teadvusest. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval ,,uuel" tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seost selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese ,,kõrgemate" taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga ,,teadvus" inimese teadvusest. Selline teadvuslik olek eksisteerib peamiselt viiel erineval ,,uuel" tajuaistingul: nendeks on ruumitaju, ajataju, reaalsustaju, eufooria ja väljataju. Ruumitaju põhituumaks on see, et inimene tajub suuremat Universumi ruumala ( enda seotust selles ), kui seda meeled tegelikult võimaldaksid. Selline tajufenomen ilmneb eriti just kosmose rändude ajal, mil inimene näeb näiteks galaktikat
1 Sissejuhatuseks Unisoofia on teadus, mis tegeleb inimese „kõrgemate“ taju- ja tundmuste aistingutega. Näiteks kui me tajume maailma tavapärasemast kogemusest teistmoodi, kujuneb siis meil uus ja imetabane teadvuslik seisund, mis ei sarnane ühegi seni kogetuga. Näiteks erinevaid teadvuse olekuid kogeb inimene une ajal, uimastite mõju all, suguühtes olles jne. Uus tekkinud hingeseisund erineb tavaolekust nii palju nagu erineb näiteks sipelga „teadvus“ inimese teadvusest. Unisoofilises psühholoogias kirjeldatavatest tajuilmingutest tekkiv teadvusseisund on inimesele niivõrd suure mõjuga, et seda võib isegi võrrelda astronoomilise taevakeha musta augu mõjuga teistele kehadele. Näiteks mustast august ei pääse välja absoluutselt mitte ükski keha, isegi mitte valgus. Unisoofilises psühholoogias kirjeldatud teadvusseisundi mõju inimese psüühikale on
annaabi.ee 
